Poliitika
Kodanikukeskne Eesti
Riho Oks
Tänu Interneti kiirele levikule ja paljude asutuste positiivsele hoiakule ning koostööle on Eesti muutumas kodanikukeskseks riigiks, kus ei mõelda ainult ametniku mugavusele vaid tehakse aina rohkem reaalseid samme kodaniku heaolu parandamiseks. Samas oodatakse ka kodanikelt endilt aktiivsemat osalemist muutustes ehk e–riigi tekkes.

Eesti on Kesk– ja Ida–Euroopa
arenenuim e–riik
Tõnu Vare
Rahvusvahelise uuringufirmade keti TNS poolt läbiviidud e–riiki käsitlevast uuringust selgub, et Eesti on Kesk– ja Ida–Euroopa arenenumaid avaliku sektori e–teenuste kasutajaid.

Poliitika
e–teenuste kasutamine
lihtsamaks ja mugavamaks
Riho Oks
Eelmisest numbrist võis lugeda üldist iseloomustust e–riigi ja e–teenuste tekke kohta. Seekord püüan anda juba veidi detailsemat informatsiooni e–teenuste ja nende kasutamise võimaluste kohta. Trükitahma kokkuhoiu mõttes kasutan järgnevas e–teenuse asemel ka lihtsalt teenuse mõistet.

Haridus
Java õppematerjalid
Jaagup Kippar
Uue ja areneva teema kohta kostub algul vaid killukesi. Aegapidi muutuvad teated harvemaks ja pikemaks nagu maakeelsete Java–teemaliste õppematerjalidegagi.

Poliitika
Maailma riikide IT–juhid Eestis
16.–19. septembril kogunesid Tallinnas 26 riigi valitsuse infotehnoloogiajuhid.

Vahet pole?
Jaan Vare
Viimase paari aasta jooksul olen ma kuulnud tülgastuseni jutte põllumeestest ja sellest, mis neil muutub või ei muutu, kui Eesti satub Euroopa Liitu.

Turg
Äriinimesed on arvutisõbrad
Tõnu Vare

Aktsiaselts Emor uuris tänavu kevadel Äripäeva kirjastuse tellimusel majandusajalehe lugejate elustiili, rahalist käitumist ja lugemisharjumusi.

Poliitika
Maailma riikide IT–juhid Eestis
16.–19. septembril kogunesid Tallinnas 26 riigi valitsuse infotehnoloogiajuhid.

Vahet pole?
Jaan Vare
Viimase paari aasta jooksul olen ma kuulnud tülgastuseni jutte põllumeestest ja sellest, mis neil muutub või ei muutu, kui Eesti satub Euroopa Liitu.

Turg
Äriinimesed on arvutisõbrad
Tõnu Vare

Aktsiaselts Emor uuris tänavu kevadel Äripäeva kirjastuse tellimusel majandusajalehe lugejate elustiili, rahalist käitumist ja lugemisharjumusi.

Poliitika
Riigipead mõtestavad infoühiskonda
Imre Siil
Möödunud aastal käivitusid Rahvusvahelise Telekommunikatsiooniliidu (International Telecommunications Union, ITU) algatusel ettevalmistused maailma infoühiskonna alaseks tippkohtumiseks (World Summit on Information Society, WSIS). Selle eesmärgiks on tuua kokku riigi ja erasektori esindajad tipust alates, valitsusvälised organisatsioonid, meedia jt — arutlemaks infoühiskonna võimaluste ja tuleviku üle ning võtmaks vastu võimalikult kõigi osapoolte huve arvestav ülemaailmne tegevusplaan.

Õigus
Tarbijavaidlused e–kaubanduses
Eneken Tikk
Õiguses mõistetakse e–kaubanduse all üksikisikute ja ettevõtete äritehinguid, mis põhinevad andmete, sealhulgas heli ja graafika, elektroonilisel töötlemisel ja edastamisel. Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) käsitluse kohaselt hõlmab e–kaubandus nii tooteid, mida ostetakse ja mille eest tasutakse Interneti teel ja mis toimetatakse kätte füüsiliselt, kui ka tooteid, mis toimetatakse kohale digitaalsel kujul. EL e–kaubanduse direktiiv toob toodete kõrvale mõiste infoühiskonna teenused.

Poliitika
Riigi infosüsteemide arengud:
muutused ja visioonid
Arvo Ott

Poliitika
E–eesti WWWabariik
Asso Puidet
Kümne aastaga on Eesti Vabariigist saanud E–eesti WWWabariik. Kümme aastat inimese elus ei ole kes teab kui pikk aeg, kuid arvutite maailmas on selle aja jooksul toimunud muutused, mida siis kui esimene Arvutimaailm ilmus, ei osanud ka julgemad visionärid ette näha.

Turg
Kolmandik meist ostab piraatkaupa
Tõnu Vare
Elanike küsitlus näitab, et umbes kolmandik ostab piraatsalvestisi või –tarkvara.

Poliitika
Infopoliitika foorum
Tõnu Vare
Eesti Rahvusraamatukogu korraldas koostöös Tallinna Pedagoogikaülikooli, Majandus– ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Avatud Eesti Fondiga 27. veebruaril infopoliitika foorumi: „Infotehnoloogia versus informatsiooni sisutööstus?”.

Haridus
Õpitarkvara Tiigrihüppelt
Britta Hansmann
Õpitarkvara all mõistetakse CD–le ja arvutidisketile paigutatud õpiotstarbelisi tarkvaraprogramme ja Internetis väljas olevaid elektroonilisi õppematerjale.

Poliitika
E–ESTI JA E–RAKONNAD
Kadri Vilen,
Toomas Hendrik Ilves,
Henn Sarv
Eesti kiire infotehnoloogiamaaks arenemine ei ole ka mujal maailmas tähelepanuta jäänud — meie spetsialistid on hinnatud ning kutseid kõikvõimalikele konverentsidele kuhjub hunnikutes. Teame–teame.

Õigus
Kui vaba on digitaalne sõna?
Eneken Tikk
Eesti portaalikultuuri kibedaid vilju on pidanud maitsma nii mõnedki avaliku elu tegelased. Pole vahet, kas tegemist on rahaskandaaliga kultuuriministeeriumis või paljude meelest ebaõnnestunud eurolauluvalikuga — nooled pannakse teele nii asjaosaliste kui paljude kõrvalseisjate pihta. „Avalike tegelaste kritiseerimine ja ka solvamine on Eesti suuremates arvutiportaalides üsna igapäevane tegevus. Solvavate ütluste rohkusele vaatamata pöördutakse suhteliselt harva oma väärikuse kaitseks õigusorganite poole.”(1)