Poliitika
ID–kaardi kasutusvõimalused
Jaanus Kase
ID–kaart ja selle funktsioonid on juba pikka aega püsinud avalikkuse huviorbiidis. Siiski kohtab sel teemal tihti mitteinformeeritud arvamusavaldusi, mis on ebaadekvaatsed selle tõttu, et kaardi kasutusvõimalustest lihtsalt ei teata kuigi palju. Siinkohal olekski paslik kokku võtta, milleks see kaart õigupoolest tehtud sai ja mida temaga teha saab.

Turg
Raamatupidamistarkvara
kasutamisest Eestis, 2
Evi Pärnits
Jätkame raamatupidamistarkvara kasutamise kohta läbi viidud ankeetküsitluse tulemuste lahtimõtestamist (algus eelmises Arvutimaailmas). Seekord on vaatluse all programmide sisuline vastavus raamatupidajate nõudmistele.

Poliitika
ID kiibid ja vabadus
Peep Küngas
USA Toidu– ning Ravimiamet (Food and Drug Administration ehk FDA) on heaks kiitnud inimestele siirdatavate VeriChip ID kiipide kasutuselevõtu, millega on tehtud järgmine samm inimeste märgistamise ning jälgimise poole. Arvestades USA terrorismi ennetavat hoiakut võib taolist käitumist vaadelda loogilise jätkuna reeglite karmistamisele Ühendriikide külastamisel.

Haridus
Arvuti algklassis
Elve Kukk, Elina Veering
Arvuti on tänapäeval muutunud lahutamatuks kaaslaseks juba algklasside õppetunnis. Lisaks Tiigrihüppe kaudu saadud programmidele Lingua Land ja KidPix on algklasside lastel olnud võimalus osaleda MIKSIKESE viktoriinides ja kasutada huvitavaid töölehti.
Alates oktoobrist on võimalus teha ka onlain kontrolltöid.

Turg
Digilõhe kihistab meid
Tõnu Vare
Oleme Eestis jõudnud uude arengujärku: kui varem rääkisime peamiselt edukalt arenevast infoühiskonnast, siis nüüd hakkame juba arutama protsessi varjukülgede üle.

Raamatupidamistarkvara kasutamisest Eestis
Evi Pärnits
Eesti raamatupidamistarkvara turul on valida mitmeid erinevaid pakette. Viisin läbi ankeetküsitluse, mille eesmärgiks oli välja selgitada, milliseid majandustarkvara programme kasutatakse, millal need osteti, mida valikul silmas peeti, kas ostetuga ollakse rahul ja kuidas tegelikult programmi võimalusi kasutatakse.

Poliitika
IT Juhi tulevik
Agur Jõgi

Poliitika
Keeletehnoloogia maailmas ja Eestis
Haldur Õim
Maailm ja Eesti koos sellega liigub infoühiskonna suunas. Muu hulgas tähendab see, et info, eriti tekstidena esitatud info, läbib arvutitöötluse. See tähendab omakorda, et peavad olema tekste töötlevad programmid, mis ei ole lihtsalt tekstide vahendajad, vaid ka tekste teisendavad programmid, alates nt õigekirja– ja grammatikakorrektoritest kuni sisuliselt olulise info väljaselekteerimise (infootsing, automaatne sisukokkuvõtete genereerimine jms) ja tõlkimiseni.

Kas eesti keelel on infoühiskonnas tulevikku?
Meelis Mihkla
„Keeled, millel puudub infotehnoloogiatugi, hakkavad 21. sajandil tasapisi välja surema.” Microsofti poolt levitatav müüt

Ilmus augustis 2002.

Turg
IT–sektoris nõudlus väheneb
Tõnu Vare

Eesti Konjunktuuriinstituudi regulaarselt koostatav infotehnoloogiabaromeeter annab tänavuse suve kohta teada, et nõudlus IT–sektoris väheneb.

Õigus
Privaatsuse kaitsest
teadmiste ühiskonnas
Eneken Tikk

Juba 1976. aastal tõdes ÜRO peasekretär, et riikidel tuleks vastu võtta uusi õigusakte või täiendada olemasolevaid, et tagada üksikisiku privaatsuse kaitse kaasaegse tehnoloogia pealetungi ees. Viimase veerandsaja tehnoloogia areng on aga ette rutanud nii õiguse kui ka poliitika tempost. Sedagi nähti 26 aasta eest ette — üleskutses juhiti tähelepanu vajadusele koostada õigusaktid nii, et neid oleks võimalik kohaldada ka edasise tehnoloogia arengu valguses.

Poliitika
Ühe võitluse lugu: tarkvarapiraatluse väljajuurimise edust Eestis
Eneken Tikk
Microsofti monopoli killustamine on USA–s jätkuvalt päevakorraline teema. Ehkki juriidilised nõustajad ja advokaadid töötavad täispööretel ja kohtukulud ulatuvad mitmete nullidega numbritesse, ei lahene olukord ei ühe ega teise poole kasuks.Eestisse jõuab USA kohtuprotsessidest eelkõige valik lühiuudiseid, kuid olukord tundub olevat veidi kergem ka neile, kes kardavad politsei ja tarkvaraekspertide ühist koputust oma uksele. Microsofti haare ei ole otseselt nõrgenenud, küll aga on mõnevõrra muutunud päevakorralised prioriteedid — impeeriumi kooshoidmine nõuab mitte üksnes raha ja energiat, vaid ka põhjalikke rahvuslikke tegevusprogramme.

Poliitika
Eesti Internet 10!
26. aprillil tähistati Haridusministeeriumis piduliku aktusega Interneti Eestisse jõudmise 10. aastapäeva. Salvestust antud üritusest saab vaadata aadressil: http://www.eenet.ee/EENet/10a_internetti_aktuse_video.html

Omanik valvab töötajaid
Triin Tamm
Äriinfot sisaldavate telefonikõnede ja tööalase elektronkirjavahetuse võimalik lekkimine ja töötajate ebaotstarbekalt kasutatud aeg hirmutab paljusid ettevõtjaid. Selle vältimiseks on mitmed firmajuhid hakanud jälgima alluvate kirjavahetust ja ka veebilehtede külastamise harjumusi.

Poliitika
Kodaniku Infoportaal lihtsustab inimese suhtlust riigiga
Aprilli alguses tutvustasid teede- ja sideminister Liina Tõnisson ning AS Baltic Computer Systems nõukogu esimees Ants Sild avalikkusele Kodaniku Infoportaali (KIT- kodaniku infotehnoloogiline keskkond) projekti.

Poliitika
Õiguslikud kitsaskohad digiallkirja rakendamisel
Priit F. Lillemaa
Digitaalallkirja seadus (DAS)1 jõustus juba 15.detsembril 2000.a, selle sisulise rakendamiseni jõuti mitmesugustel põhjustel alles rohkem, kui aasta hiljem, so 2002.a jaanuaris, kui hakati väljastama ID-kaarte.

Turg
Uue põlvkonna turvalahendused lisavad kiirust, mugavust ja turvalisust!
Kalev Kuusik
Iga päevaga ajame oma asju läbi elektrooniliste kanalite, millest kiireima kasvuga on Internet. Kuigi selle eesmärk on teha MEIE elu palju lihtsamaks, teeb see lihtsamaks ka teatud kriminogeense "vennaskonna" elu. Virtuaalse keskkonna rünnakud on juba ületanud füüsiliste rünnakute arvu ja viimane aeg on teha hoolikaid ettevalmistusi, et vähendada nendest tuleneda võivat kahju - esmapilgul küll võibolla vaid moraalset, kuid see transformeerub kiiresti mõõdetavaks varaliseks-rahaliseks.

Poliitika
Baltic IT&T 2002
Foorum Baltic IT&T 2002: eBaltics”: avaliku ning erasektori efektiivne koostöö Rahvusvaheline foorum „Baltic IT&T 2002: eBaltics” toimub tänavu 3–6. aprillini Riias. Foorumi organiseerijaks on Läti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Assotsiatsioon (LITTA) koostöös Balti Ministrite Nõukogu IT Komitee ning Balti Ministrite Nõukogu Infomeedia Grupiga. Foorumit toetab Euroopa Liit (Euroopa Nõukogu IST Programm). Foorumi auesimees on Läti peaminister Andris Bçrziòð ning ürituse teemaks on avaliku ning erasektoris efektiivse koostöö arendamine.

IT buum Aafrikas
Tõnu Vare
Riigi monopolist eraomandisse 1960.-ndatel aastatel, mil paljud Aafrika riigid iseseisvusid, oli informatsiooni edastamine riigi monopol. Isegi koju lauatelefoni saamiseks tuli anda altkäemaksu. Mida enam süvenes uus majanduslik liberalism, seda rohkem erastati infoedastussüsteeme.