Äkki me olemegi mälupulgad? Teadlased lõid miljoniaastase DNA-mälu
3D printerid ja DNA süntees on kiirelat arenenud peaagu käsikäes või siis vähemalt samal ajal ja samas tempos. Teadlased on nende kahe valdkonna ühendamisele juba ammu mõelnud, kuid esialgu polnud veel töötavaid lahendusi õnnestunud teha. Aga varsti on see võimalik.
Üks võimalus oleks DNA-sse salvestada infot, mis säiliks miljoneid aastaid. Kui iidsete tsivilisatsioonide kivitahvlid on siiamaani loetavad, siis meie aja kõvakettad või veel vähem CD-d või isegi paberdokumendid kuigi kaua vastu ei pea. Mida teha? Kuhu salvestada petabaidid infot, mille hulk mitmekordistub iga aastaga?