Värskete uudiste valguses on paranoilisemad kodanikud hakanud ringi vaatama mõnede selliste telefonide seas, mis on spetsiaalselt disainitud turvalisemaks, kui tavalised isendid. Soome firma Bittium tõi taolise mõni aeg tagasi välja, kuid nüüd on letil juba 2. põlvkond, mis peaks sissemurdmise veelgi tülikamaks tegema.

Tihti kipume unustama, et seade, mida nimetame nutitelefoniks on tänu oma nutikusele sisuliselt arvuti. 
Pihuarvutil on aga samad probleemid ja riskid nagu täismõõdus arvutil. 
Kas viimane turvauuendus on peal? 
Mis rakendusi installisid ja kellele ligipääsu andsid oma andmetele, on küsimused, millele iga arvutiomanik võiks või lausa peaks vastust teadma. 

Anname viis näpunäidet, millele pöörata tähelepanu, et mitte anda pahalaste kätte seadet, mis tihti teab sinust rohkem, kui sa ise.

Võiks arvata, et kui tänapäeval räägitakse uudsest nutirahakotist, siis mõeldakse mingit äppi, mis asendab pangakaarte ja kliendikaarte, tõmmates need virtuaalsena mobiiltelefoni. Kuid ka tavaline füüsiline rahakott võib olla nutikas. Testisime äsja laborilaudadele saabunud Eksterit, mis pakub turvalist rahakotti koos träkkijaga, et sa oma varandust kogemata kuhugi ära ei kaotaks.

Mobiilne mugavus ei tohiks muutuda ettevõtte äririskiks, ent just nii on see läinud. Kui arvutites olevate andmete kaitsmisega nähakse tulist vaeva, siis mobiilide näol jääb uks küberkuritegevusele sageli pärani avatuks. Oleks ekslik arvata, et kurjategijad selle võimaluse kasutamata jätavad, kirjutab Telia IT-teenuste juht Taavi Talve.

Riigi Infosüsteemide Ameti aprilli ülevaates olukorrast küberruumis räägitakse sellest, kuidas õngitsusleheküljega peteti kasutajatelt välja Smart-ID loomiseks vajalikud andmed ja loodi pahaaimamatute kasutajate nimel uus Smart-ID, millega sai muuhulgas ka internetipanka sisse logida. 

Järgneb lõik RIA aprilli ülevaatest.

Mõne minuti eest tuli pressiteade Sertifitseerimiskeskusest, kes Mobiil-ID teenust haldab. Teade ise järgmine: Mobiil-ID teenus on taastatud.

Täna hommikul taastas SK ID Solutions Mobiil-ID teenuse Eestis ja Leedus täies mahus. Teenuse tõrked olid tingitud ebaõnnestunud tarkvaravärskendusest. Vabandame kõikide klientide ees! 

Täna hommikul kl 09:00 taastas SK ID Solutions Mobiil-ID teenused täies mahus. MID teenuse tõrked algasid neljapäeva hommikul kl 08:47. 

Kui siiamaani pidi igaüks ise oma Google’i otsingu- ja asukohainfo käsitsi ära kustutama, siis ettevõte lubab paari nädala pärast hakata seda inimeste eest automaatselt tegema.

Tele2 klienditeenindusdirektori Sirli Seliovi sõnul on Google’it sarnaselt Facebookile süüdistatud liigses isikuandmete kogumises ja salvestamises. “Nüüd Google teataski vastusena, et hakkab kasutaja soovi korral veebiajalugu ja muud isiklikku informatsiooni automaatselt kustutama,” ütles Seliov.

Hiljuti toimunud Samsungi küberkaitseseminaril jagasid CERT-EE juht, Telia ärikliendiüksuse IT-teenuste juht ning Samsungi tootekoolitaja muuhulgas lihtsaid soovitusi, kuidas oma tõsta oma mobiiliseadmete küberturvalisust. Siin on kolm lihtsamat nõuannet, mida igaüks saab enda igapäevatoimetustes rakendada, et end virtuaalmaailmas paremini kaitsta.

Kui kaks aastat tagasi ületati 100 tuhande piir, siis nüüdseks on Smart-ID kasutajaid juba üle kahe miljoni. 

Eestis on SK ID Solutionsi loodud autentimisvahendi võtnud kasutusele 420 000 inimest, Lätis on Smart-ID kasutajaid juba 750  000 ning Leedus 830 000. Kaks miljonit Smart-ID kasutajat teevad Smart-IDga ühes kuus kokku enam kui 40 miljonit tehingut kasutades seda nii e-teenustesse sisenemiseks ja tehingute kinnitamiseks kui ka dokumentide digitaalseks allkirjastamiseks.

Arvutimaailm uuris Terviseametilt Brüsseli 5G võrkude keelustamise valguses, mida sealne karmim norm 3 V/m tähendab ja mille poolest Eestis on piirmäärad suurusjärgu võrra leebemad? Mida üldse 5G mõju puhul mõõdetakse ja kas esimesed katsed 5G-ga Eestis on olnud kuidagi mingite näitajatega piirnormide lähemal kui varasemad mobiilivõrgud või mitte?

Vastab Terviseameti Kesklabori füüsikalabori vanemspetsialist Jaan Mell.