Mobiilid kipuvad katki minema, eriti kui lapiti ekraaniga laualt maha kukuvad. On küll mingid Gorillaklaasid, aga needki alati ei aita. AM-i betoonist põrandaga laborisse sattus aga Liquid Nano ekraanikarastuskomplekt, mis peaks mobiili- ja muude nutiseadmete ekraanid muutma üsna põrutuskindlaks. Proovisime järgi.

Tegelikult polnudki vaja haamri ja noaga oma telefonide kallale minna, sest internet on kraapimis- ja tagumisvideoid täis. Võtsime komplekti ja vaatasime, mismoodi sellega mõni kasutusel olev telefon löögikindlaks teha.

Hiljutisel Apple iPhone X-i esitlusel juhtunud äpardus näotuvastusega pani Huawei postitama nalja viskava video, milles lubatakse, et 16. oktoobril saab maailm näha tõelist tehisintellektiga telefoni, mis sisaldab Huawei uut Kirin 970 kiipi. IFA 2017-l esitletud mobiilikiip pakub mitmeid täiesti uusi lahendusi, mille hulgas on ka riistvaraline tehisintellekti tugi.

Aina rohkem IT maailmast tuntud tehnoloogiafirmasid trügib ka autonäitustele. Elektroonikaettevõte LG teeb tänavusel Frankfurdi rahvusvahelisel autonäitusel oma debüüdi, esitledes seal uusimaid LED-tehnoloogiaid autotööstusele. Olulisimaks neist võib pidada ettevõtte esimesi täiustatud OLED tagatulesid ühe Euroopa suurima autotootja sõidukitel. Lisaks tutvustatakse isesõitvate ideeautode värskemaid tehnoloogilisi lahendusi.

Laserkaugusmõõtja on juba ammu eksisteerinud, kuigi mõni aeg tagasi oli see üsna kallis ja peen instrument, mida kasutasid maamõõtjad või ehitusinsenerid. Praegu võib igaüks sellise omale koju mõõdulindi asemele osta, ja kui tellida mõnest Hiina poest, siis saab asja kätte mõnekümne euroga. Proovisime, mida see mõõteriist endast kujutab.

Moodsaid nutitelefone vaevab pidevalt akuprobleem: need kipuvad liiga kiiresti tühjaks saama. Washingtoni Ülikoolis leiti selle vastu rohtu kahe vana, juba möödunud sajandist tuntud nipiga ja ehitati akuvaba mobiil. 

Esimene nipp on teada päikesepaneeliga kalkulaatorite ajast: mobiil ammutab energiat valgusest ja kulutab seda väga kokkuhoidlikult. Teine aga meenutab viiekümnendaid-kuuekümnendaid, kui inimesed raadiomastide all kerisid suuri poole, mis raadiosaatjast laineid kinni püüdsid ja elektriks moondasid. 

See suvi on kohati olnud tuuline (ja jahe). See esimene rõõmustab erinevalt päevitajatest surfajaid. Eestis valmis Elisa, lohesurfajate ja 4Energia koostöös päikeseenergial töötav uudne tuulemõõtmise süsteem WindChilly, mis annab vee- ja purjesportlastele ülitäpse info ilma ja tuule kohta.

Kuigi Eesti esimese tudengisatelliidi elu avakosmoses jäi üürikeseks (aga eesmärk sai siiski osaliselt täidetud), käivitus kohe ka veel suurejoonelisem päikesepurje projekt ESTCube-2, mis viib selle tehnoloogia veelgi kaugemale avakosmosesse. Hooandjas kogutakse selle toetuseks raha - vaja läheb 30 000 eurot, et projekt (päikese)tuule tiibadesse saaks.

Kaks päeva enne tähtaega on eesmärk juba täidetud, aga mida rohkem toetatakse, seda uhkem tuleb Eesti oma kosmoseprojekt.

Igasugustel mobiilsetel seadmetel - nutitelefonidel, süleritel, tahvlitel ja fotokatel, mis teevad tavaliselt ka videot, on helisalvestamiseks 3,5 mm mikrofonisisend lisamikrofoni ühendamiseks. Kuid see ei pruugi sobida paljude teiste heliallikate jaoks, näiteks mõne muusikaseadme Line Out ühenduse, helipuldi väljundi või kõrvaklapiväljundi jaoks. Selleks, et sisend sobiks, tee ise mikrofoni üleminek (osta võib, ka aga see on kallis).

Selleks, et endast suusa- või ekstreemrattatrikke tehes häid eemalt õhust videosid saada, tuleb osta kallis droon. Üht sellist - Airdog´i - teevad näiteks lätlased. Kuid on ka lihtsamaid variante. Vaata allolevat videot ja lihtsat seadet - "vaese mehe droon" aitab selliseid videosid teha.