Autor: Allan Voog

Kes vajab arvutist tulevat heli peamiselt mängimiseks ja mp3-de kuulamiseks, ei leia siit kindlasti midagi sobivat: kolina ja mürina tekitamisega saavad ka viletsamad "saundikad" edukalt hakkama.
On teada, et helikaartide valik meie kaubandusvõrgus ei kannata erilist kriitikat. Kui AM-is testimiseks ei olnud kunagi probleem leida tellimata üle 20 mudeli videokaarte, siis helikaartide osas jäi see arv alla kümne (needki põhiliselt Creative Labsi omad).

Idee arvuti vahendusel heli sünteesida on juba üsna vana, kuid kasutuskõlblike tarkvaraliste süntesaatorite ajalugu on siiski lühike. Paljud klassikalised süntesaatorid kujutavad endast lihtsalt elektroonilisi seadmeid, seega on näiteks DX-7 või 808 modelleerimine arvutiga tunduvalt lihtsam kui mõne akustilise heliallika järeleaimamine.

Veel viis aastat tagasi polnud tavalisel koduarvutil ning muusikal suurt pistmist, kui taustahelid arvutimängudes välja arvata. Praegu on keskmine uus PC igati võimeline täitma näiteks muusikakeskuse, teleka, videomaki kohuseid.

Paljud MP3-muusikaga tegelejad on kokku puutunud ka lihtsama helitöötlusega, muuhulgas audiolaserplaatide kõrvetamisel. Samuti on Internetis prii-,vaba- või piraattarkvarana kõikvõimalikud heli tekitamiseks ja mudimiseks vajalikud programmid, osa autorite sõnul ka professionaalseks kasutamiseks.

Üheks valitud OEM tootjaks on ka Hewlett-Packard, Inteli pika-ajaline koostööpartner Merced-projektis, kes tutvustas oma Itanium Truck Show raames läbi mitmete Euroopa riikide ka laiemale tarbijaskonnale nii oma vastvalminud Itanium-põhiseid lahendusi kui ka protsessorit ennast lähemalt.

Töörežiimis protsessorist eralduv soojuslik võimsus läheneb ka rea-arvutite puhul 100 vatini. Kuid hetkel ei hakka me vaatlema erinevaid radiaatorite ja ventilaatorite süsteeme, vaid tuntud raudvara-testimis veebi - Tom's Hardware Guide (THG) - abil heidame pilgu olukorrale, mis juhtub jahutuse täielikul kadumisel protsessorilt.