Mitmesuguseid imevidinaid iPhone´i kaamerasilma ette on Hiina tehastes toodetud juba aastaid. Kuid Sony naases 2002. aasta kontseptsiooni juurde. Mõni veel mäletab neid mobiili alla laadimispesa külge käivaid väliseid mobiilikaameraid (kuna mobiili sisse ei tahtnud hea kaamera veel ära mahtuda), nüüd on Sony telefoni külge (või lähedale) aga võimalik panna hea objektiiv, mis endiselt telefoni ei mahu. Objektiiv suhtleb telefoniga WiFi abil. tarkus jäetakse telefoni.

Kui Sony nutitelefonide lipulaev Xepria Z veebruaris välja kuulutati, polnud teised veel tulema hakanud. See andis kuldaväärt võimaluse kindel verstapost maa sisse rammida juba suve hakul ja ostjaid ilusate ilmade jaoks veekindlat telefoni ostma meelitada.

Xperia Z müügiargumendid on tehniline võimekus, mõõdud, hea kaamera ja veekindlus. Alustades esimesest ehk sellest, mis kapoti all peidus, siis häbenema ei pea eriti midagi – 1,5 GHz protsessor, 2 GB operatiivmälu, 13 MP kaamera, 5-tolline 1080p ehk Full-HD ekraan (pikslitihedusega 441ppi) ja Android 4.1.1 (nüüdseks juba uuendatud 4.2.2 versioonile). Arvestades, et see kõik on mahutatud vähem kui 8 mm paksuse korpuse sisse, on igal telefoni osta plaanival (keskmisest rikkamal) inimesel põhjust rõõmustada. Samas tuleb paraku ka arvestada kurva tõsiasjaga, et veebruarist, kui Sony oma lipulaeva tutvustas, on märkamatult mööda läinud rohkem kui pool aastat. Ja konkurendid pole sel ajal maganud.

HTC tundub revolutsiooni asemel eelistavat vaikset evolutsiooni - keskklassi telefon keskklassi hinnaga pole miskit peadpööritavat uuendust kaasa toonud, tegemist on lihtsalt keskmise hea telefoniga. Neljatuumaline protsessor aga viib jõudluse poolest Desire 500 tippude sekka.

Selles mõttes on Desire 500 hea vanakooli telefon, et tagakaas käib ära, selle all on vahetatav aku ja SIM-kaardi pesa ja mälukaardipesa. Kinniste kestadega telefonidega võrreldes ei tundu väljast telefoni konstruktsioon üldsegi kehvem, sest ilma instruktsioonita ei oskagi kuskile küünesid taha ajada, et kaant eemaldada. Tagakaane saab aga ära imekombel küüsi taha ajamata. Tuleb sõrmedega haarata telefoni alumisest servast ja siis suruda tagakülje keskele, nagu tahaks telefoni pooleks painutada. Ja kaas hüppabki lahti. Tagakaas on kogu telefoni tagaosa, külgi ja servast isegi ekraani äärt esiküljel sisaldav kõik-ühes korpus.

Painduvatest ekraanidest on räägitud terve igaviku ja mõned prototüübid on juba terve dekaad ka messidel ja konverentsil väljas olnud. Ikka pole neid aga seadmetesse jõudnud. LG lubab, et see aeg on lõpuks käes. Ilma naljata.

LG Electronics teatas käesoleva juba aprillis, et 2013. aasta lõpus tuuakse turule painduva ekraaniga nutitelefon, mille plastiline OLED ekraan on kerge, õhuke ja vastupidav. 

Maailm on nutitelefonide poole pöördunud - Gartneri iga-kvartalilise turuülevaate tulemustest selgub, et nutitelefonide müük kasvas 2013. aasta teises kvartalis 46,5 protenti ja ületas esimest korda nn tavamobiilide arvu. 

Eestis on nutitelefonid saavutanud enamuse juba mõnda aega tagasi, aga arvestades seda, et maailmas on veel piirkondi, kus kaubaks lähevad odavtelefonid, on nüüd saabunud murrang ka seal.

Kokku kasvas mobiilide müük teises kvartalis 3,6 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Müüdi 435 milijonit toodet.

Ehkki mobiiliäppide hinnad on juba naeruväärselt väikesed, on äppide tegijate jaoks mõnikord kurb tõsiasi ka see, et $.99 maksva rakenduse asemel eelistatakse tasuta äppi, kuid reklaamidega. Seda kinnitab Flurry uuring, kust selgub, et tasuta äppide hulk on pidevalt kasvamas. 

Kasutajate suund on selge: App Store´is oli (Flurry statistika põhjal) 2011. aastal 80% äppe tasuta, 2012. aastal 84% ja sel aastal juba 90%. 

Androidi kasutajad on veelgi kitsimad. Keskmine Androidirakenduse hind tuli aprilli seisuga 6 USA senti, iPhone+ il 19 senti ja iPadi rakendusel pool dollarit.

Juba rohkem kui dekaad tagasi ennustati ulmeseadmeid, mis asendavad meil varsti kõike - laua-, süle- ja taskuarvuteid, vabandust - nutitelefone. Ja see aeg muudkui tuleb ja tuleb. Kuid Ubuntu Edge´iga - kes teab, äkki ongi see aeg varsti käes. Tegemist on tarkvaraga, mis ühes riistvaras võib pakkuda nii nutitelefoni kui suure lauaarvuti kogemust. Kõik-ühes, aga taskusse mahtuv.

Maailma suurimaks telekomiseadmete tootjaks kasvanud Huawei uus nutitelefonide lipulaev P6 on maailma kõige õhem nutitelefon. Tele2 Eesti tootesortimendi juhi Risto Taliaru sõnul on homsest Eestis müügile jõudev Huawei P6 nutitelefon iPhone 5-st õhem, kiirem ja pea poole kauem kestva akuga. “Ka Huawei metallist korpuse koostekvaliteet on sama hea kui iPhone’il, kuid hind hoopis mõistlikum,” ütles Taliaru.

Huawei Ascend P6 süda on neljatuumaline 1,5 Ghz protsessor ning Android Jelly Bean operatsioonisüsteem. Seadmel on 4,7-tolline 720x1280 punktitihedusega ekraan ning kaheksa- ja viiemegapikslised kaamerad. Uue sensorina on telefonil ka termomeeter. 120 grammi kaaluva seadme ooteaeg on kuni 416 tundi.

See oli peaaegu täiesti kindel, et HTC asja nii ei jäta ning praegune lipulaev HTC One saab vähendatud koopia. Sest mini on olemas olnud juba Nokial, Apple´il, Samsungil jt. HTC One mini jätkab trendi ja on tootja suure mudeli vähendatud ja nuditud koopia.

Mis siis mini puhul erineb? Muidugi ekraanisuurus. See on suure mudeli 4,7-st tollist vähenenud 4,3 tollile. HTC One mini protsessor on Qualcommi kahetuumaline Snapdragon 400 1,4 GHz, HTC One´il aga oli neljatuumaline Snapdragon 600 1,7 G Hz. Mälu vähendati koguni poole võrra - minil 1 GB võrreldes One´i 2 GB-ga. Kaal vähenes 143 grammi pealt 122 grammile. Minil puudub NFC. Ja Full HD asemel on HD ekraan. See-eest LTE on mõlemil.

Tele2 Eesti analüüsi kohaselt helistas keskmine naisklient juunis mobiiltelefoniga välja 175 minutit, mis on 13 protsenti enam kui meestel.

Ettevõtte kliendibaasi analüüsi järgi oli keskmine kõne pikkus naistel ja meestel 1,7 minutiga pea sama, kuid naised tegid rohkem kõnesid. Eesti naised saatsid kuus keskmiselt 12 ning mehed 10 SMSi.

Eagruppidest on kõige aktiivsemad suhtlejad alla 25-aastased noored, kes helistasid kuus välja keskmisest 217 minutit, mis on keskmisest 28 protsenti rohkem. Alla 25-aastased saatsid ka keskmisest pea kolm korda enam tekstisõnumeid – 31 SMSi kuus. Kõige pikemaid, keskmiselt 2,3 minutilisi kõnesid teevad 65 aastased ja vanemad.