Balti riikide IT-segment areneb kiiresti, tuues eelarvesse sadu miljoneid eurosid. See nišš kannatas pandeemia ajal kõige vähem ja tõestas taas, et riigid peavad mõtlema ülikoolides koolitatud IT-spetsialistide arvule.

Kui nutitelefonides on asi üsna lihtne ja turg jagatud paari suurema vahel, siis nutitelerite maailmas on pilt kirjum, peale Android TV on teised platvormid olnud ikka pigem kiivalt tootja enda suletud süsteemid. Elektroonikafirma LG teatas, et teeb nüüdsest oma populaarse webOS nutiteleriplatvormi (mis algselt oli ka mõeldud nutiseadmete tootjaüleseks platvormiks) kättesaadavaks ka teistele teleribrändidele.

Sellega laieneb LG tegevusala, ulatudes telerite tootmisest nüüd ka tõsisema tarkvaraarenduseni.

Riided, mis takistavad purjuspäi rooli istumast või privaatsed kaitseinglid, mis hoiatavad meid ohtude eest ei ole pelgalt unistus, vaid reaalsus, milles kümne aasta pärast elame, leiab Ericsson Eesti juht.

Möödunud aastal hoidsid Microsoft Teams, Zoom ja Google oma rakendustega paljusid ettevõtteid ja organisatsioone töös. Videokõnede kasutajate hulk tõusis hüppeliselt. Tihedas konkurentsis on pereheitmised tavalised. Kuidas kujunevad tuleviku töökoha jõujooned 2021. aastal, analüüsib IT haldusteenuseid pakkuva Iteraction OÜ juht Joosep Truu.

Augustis uuendas Google Maps ülitäpsete satelliidipiltide ja tehisintellekti abil looduse detaile kaardil, nüüd on kätte jõudnud järg linnade kaarte uuendada, nagu sügisel lubati. 

Kui seni olid Google Mapsi kaartidel teed pigem skemaatilised ja nende tegelikku kuju polnud näha, siis nüüdse kaardiuuendusega kuvatakse ka teede kuju, kõnniteed, ülekäigurajad ja isegi valgusfoorid.

Suurema täpsuse said järgmised linnad:

Rahvusvahelise tarkvara- ja ärikonsultatsioonide ettevõtte Nortal uueks personalijuhiks Eestis sai Merje Kärner. Seni samal ametikohal töötanud Kadi Tamkõrv asub tööle Nortali Saksamaa ettevõtte personalijuhina.

Personalitöös on hetkel Kärneri sõnul huvitavad, kuid keerulised ajad, mil kogu maailmas toimuvad suured muutused nii selles, kuidas me töötame kui ka selles, mida me tööandjalt, -keskkonnalt või -tingimustelt ootame.

"5G on tervisele ohtlik". "Tehisintellekt võtab juhtimise üle". "Automatiseerimise ja robotite tõttu kaotab suurem osa inimestest töö". Need on müüdid, mis hirmutavad paljusid inimesi seoses uute tehnoloogiatega. Kuna IT on kõige kiiremini arenev valdkond, pole usaldusväärseid emakeelseid allikaid sageli võtta – uute tehnoloogiate kohta ei leia põhjalikku eestikeelset infot meediast ega ülikooli õppekavadest.

Kui seni suutis robot inimesest paremat ja vähemate vigadega tööd teha vaid korduvate ülesannete puhul, siis esimest korda inimajaloos on tehisintellekt arenenud sellisele tasemele, et teatud funktsioonide täitmisel toimib AI närvivõrgustik inimese ajust paremini, kirjutab Huawei Technologies juhtivarhitekt ja rahvusvahelise tehnoloogia-programmi “Tuleviku seemned” lektor professor Heiko Joerg Schick.

Pilvandmetöötlusteenuste kasv kogu maailmas on jätkuvalt kiire – tulevikus töötlevad pilvepõhised andmekeskused üle 90 protsendi kogu internetimahust. Valdav osa ettevõtetest kasutab pilvetehnoloogiat juba praegu oma äritegevuses. Samal ajal, kui pilve populaarsus kasvab, suurenevad ka tarbijate mured. Turu-uuringud näitavad, et ettevõtete põhimure on seotud andmete turvalisuse ja privaatsusega.

Eesti elanike seas tehtud uuringu tulemused näitasid, et ligi veerand üle 35 aasta vanustest nutitelefonide omanikest kasutab üht parooli kõigi kontode ja äppide jaoks, paljud isegi mitu aastat järjest.

Uuringus tunnistasid 35-44 aastaste seas lausa 22% vastanutest, et kasutavad sama parooli igal võimalusel ning lausa 14% neist ei võta uut parooli kasutusele aastaid.

45-54 aastaste seas tunnistasid riskikäitumist täpselt sama palju ehk 22% vastanutest.