Balti riikide IT-segment areneb kiiresti, tuues eelarvesse sadu miljoneid eurosid. See nišš kannatas pandeemia ajal kõige vähem ja tõestas taas, et riigid peavad mõtlema ülikoolides koolitatud IT-spetsialistide arvule.
Kui palju IT-spetsialiste koolitatakse Balti riikides ja Ukrainas?
2019. aastal lõpetasid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alal bakalaureuse-, magistri- või doktoritasemel Eestis ülikooli 718 inimest. Statistikaameti andmetel sai samal aastal kutsehariduse sel alal 507 inimest. Kui võrrelda omavahel lõpetajate arvu 2018. ja 2017. aastal, siis see muutub vaid mitmekümne lõpetaja võrra.
Eesti IT-ettevõtte RIA.com Marketplaces juhatuse esimees Artem Umanets ütleb, et tööturul on IT-spetsialistidest juba hetkel puudus ja kui midagi ette ei võeta, tunnevad paljud ettevõtted spetsialistide tõelist defitsiiti: "Eesti on viimase kümne aasta jooksul teinud IT-s hea läbimurde – näiteks võib tuua kasvõi e-riiki. Kuid täna on Eestis juurde vaja veel mitu tuhat IT-spetsialisti. Jah, riik lubab teiste riikide programmeerijatel siia kolida. Kuid see lahendab probleemi vaid osaliselt. Seetõttu on vaja suurendada ülikoolide tehniliste erialade kohtade arvu, nii et viie aasta pärast ei oleks meil probleeme arendajate puudusega. Tasub öelda, et ainuüksi tööportaalis cv.ee on programmeerijatele pool tuhat vaba töökohta."
Lätis pannakse rõhku IT-le
Viimastel aastatel on Läti oma IT-arenduse tõsiselt käsile võtnud. Täna on tõendeid selle kohta, et keskmine IT-arendaja palk on Lätis suurem kui siin. Kuid lõpetajate arvu osas pole olukord paljude aastate jooksul muutunud.
2020. aastal sai Lätis IT-alal kõrghariduse 953 inimest ja aasta varem oli see arv 1000 inimest. Mis puudutab kutseharidust, siis eelmisel aastal sai diplomi 386 ja 2019. aastal 345 inimest.
"Lätis on tõsiselt tegeletud IT-arendusega, lisab Umanets. "Paar aastat tagasi teenisid Eesti IT-inimesed rohkem. Kuid kõik on muutunud ja nüüd on Läti juhtpositsioonil. Valitsus võttis vastu mitmeid seadusemuudatusi ja paljud IT-spetsialistid said lihtsustatud korras Lätti tööle minna. Seda oli selgelt näha Valgevene poliitiliste sündmuste ajal: Läti reageeris silmapilkselt ja otseses mõttes tõi sealt riiki tuhandeid programmeerijaid ja kümneid IT-ettevõtteid."
Stabiilsed näitajad Leedus
2017. aastal koolitasid Leedu ülikoolid 1301 programmeerijat, 2018. aastal - 1398 ja 2019. aastal 1522. Tehnilise hariduse osas oli 2017. aastal lõpetajaid 705, aasta hiljem - 371 ja 2019. aastal 521. Nii et keskmiselt saavad Leedus IT-alal hariduse kaks tuhat inimest aastas. Valgevene sündmuste ajal võitles Leedu sarnaselt Lätile IT-ettevõtete kolimise eest sellesse riiki. Kuid erinevalt Lätist ei olnud Leedu valmis kõiki järjest vastu võtma.
Ukrainas - kümned tuhanded lõpetajad aastas
Assotsiatsiooni IT Ukraine andmetel lõpetab selles riigis igal aastal kooli umbes 20 000 IT-spetsialisti. Kui 2018. aastal oli programmeerijate koguarv umbes 100 000, siis 2020. aastal ületas see näitaja 200 000 piiri.
Artem Umanetsi sõnul kimbutab ka Ukrainat IT-spetsialistide puudus: “Lisaks kõrgkoolidele on sadu koole ja kolledžeid, kes koolitavad IT-spetsialiste. Kuid isegi ülikoolides ei anna nad üldiselt teadmisi, mille järel saab inimene kohe tööle asuda. Seda probleemi täheldatakse kõigis riikides, alates Eestist kuni Ukrainani. Tulevased programmeerijad peavad endiselt käima täienduskursustel ja spetsiaalsetes koolides, et õppida uusi töövõtteid ja omandada praktikat nende kasutamiseks. Tehnoloogia ei seisa paigal ja ülikoolid ei käi muutustega kaasas. Seetõttu peab ka meie ettevõte investeerima töötajate arengusse, pakkuma pidevalt koolitust ja juhendama praktikante. Ma näen riikide jaoks väljapääsu selles, et need peaksid tegema tihedat koostööd eraettevõtjatega, reageerima kõigile nõudmistele ja omama ühist arengustrateegiat. Tasub mainida, et nii mõnedki maailma parimad IT-spetsialistid elavad ja töötavad Ukrainas. Ja edu, mille meie ettevõte on saavutanud, sõltub otseselt nende osavatest kätest.“
Eesti ettevõte RIA.com Marketplaces OÜ haldab juhtivat Ukraina kinnisvaraportaali DOM.RIA.com, aga ka suurimat Ukraina automüügiportaali AUTO.RIA.com.