Ilutulestiku pildistamine vajab mõningat eelnevat teadmist ja planeerimist, kuid midagi keerulist seal ei ole. Kuna Eestis ei ole tavaks iseseisvumise ajal rakette lasta, nagu seda on Ameerikas, peame leppima ühe korraga aastas. Seda enam, et soovides ilusaid pilte, tasub olla olla valmis nupule vajutama, et oleks, mida meenutada ja sõpradele näidata.

Ilutulestiku pildistamisel on mõned lihtsad näpunäited, mida omavahel kombineerides on võimalik saada efektseid pilte.

PaloAlto firma loodi 2005a endise CheckPoint inseneri poolt. Iisraeli firma CheckPoint oli senini absoluutne liider küberturvalisuse valdkonnas ja ka esimese stateful tulemüüri looja1994. aastal (senine "uus põlvkond"). Nüüd on CheckPoint saanud PaloAlto näol omale tõsise konkurendi.

(Arvutimaailm 10/05)

Autor: Janek Ruus

Eelmine kord kirjutasin sellest, mis on digimaal ja kellele seda vaja peaks minema. Selles artiklis alustan ülevaadet sellest, kuidas on võimalik maalida programmiga Photoshop.

Uue lõuendi seadete määramine

(Arvutimaailm 9/2005)

^{Digitaalne illustratsioon, maalitud hiirega Photoshop 7-s.}

(Arvutimaailm 9/05)

Autor: Janek Ruus

Ka kõige põnevam ettekanne või raport võib muutuda neetult igavaks ja tüütuks, kui vastu vaatab ainult tuim tekst. Excelis tehtud graafikud, Wordis kirjutatud tekst ja seinale paisatud PowerPointi fail leevendavad küll pisut olukorda, kuid koormavad samas autorit lisaülesannetega. Appi tõttab stiilne MindManager.

(Arvutimaailm 9/2005)

Inimesel peab olema valikuvõimalus. See pidi meile äsjastest valimistest taas meelde tulema. Seni oleme tutvustanud põhiliselt Thalese (Magellan) ja Garmini firmade GPS-e. Nüüd siis alternatiivina firma Lowrance mudelite odavamast otsast iFINDER GO ja GO2.

Lowrance’i firma mereelektroonika (kaardiplotterid, sonarid, kalaleidjad jms) on asjahuvilistele ka Eestis üsna hästi tuntud. Seevastu käsi-GPS-id on meil vähem levinud, kuigi firmal on ka nende tootmisega üsna pikaajalised kogemused.

Andmeturbefirma Symantec tutvustas septembris raportit „Ohud Interneti turvalisusele”, millest selgub, et rünnete hulk ja kiirus on kasvanud, nendele reageeritakse aeglaselt ning enamus auklikest programmidest on seotud Internetiga. Samast raportist saab ka teada, et vabavaralised ja palju kiidetud Mozillal põhinevad brauserid nagu Firefox on kaks korda ebaturvalisemad kui palju kirutud Microsoft Internet Explorer .