(Sisuturundus)
See on selge, et Eestist DJI asju saada võib olla paras peavalu: kellel on laos õiget toodet; drooni said, aga akusid ei ole või vastudupidi. 
DJI ise hoiab aga kõiki asju laos ning kui Eestis võib ooteaeg nädalatesse, kuudesse venida, et oma lemmik kaupmehe juurest tooted kätte saada, saad need DJI enda lehelt loetud päevade jooksul. 

Mobiiliga viipemaksete tegemist katsetati Eestis juba viis aastat tagasi, kuid lahendus venis ja veel kasutusse ei jõudnud. Tänasest aga avas Swedbank Eestis uue mobiilirakenduse, mis vastava toega telefoni ning pangakaardi abil selle asja ära teeb - mobiiliga viibates saab tasuda kuni 150-euroste ostude eest.

Kontaktivabasid makseid saab teha enamuses kohtades Eestis ja mõnedes kohtades maailmas, kuid mitte kõigi pangakaartidega ja mitte kõigi telefonidega.

Aitab vaid tindiga pritsimisest - HP käib ka ajaga kaasas ning siseneb ka 3D metalliprintimise turule, sest kunagi oli ju laserprintimise ja siis ka tindiprintimise sünonüüm kontoris HP. Nüüd loodab kunagine kõigil meeles mõlkunud, kuid juba pisut unustatud tootja taas tähelepanu keskele tõusta ja hakata metalli printima - kompaktselt, lihtsalt ja odavalt. Esialgu tööstusele, siis väiksematele ettevõtetele ja mine tea, võib-olla ükskord on meil garaažis ka juba väike metalliprinter olemas.

Oleme selgel arusaamal, et igal seadmel, igal asjal on oma sihtrühm, inimene, kellele konkreetne toode täpselt sobib. 
Kuid peame tõele otsa vaatama, see tähendab, et kõik ei sobi kaugeltki kõigile. 
Kui vajad telefoni helistamiseks, pole mingit mõtet osta 1000€ nuflit ning sisenedes alles fotomaastikule, äkki mõistlik mõnda aega telefoni manuaalreziimi kasutada ning jätta kümneid tuhandeid maksvad seadmed mõneks ajaks veel poeriiulile.

Amazon avab Rootsi lao, kes vähegi meediat jälgib, on sellest juba teadlik. 2017 aasta lõpus oli sellest natukene juttu ja lubati aasta jooksul Stockholmi lähistele avada Põhja-Euroopat teenindav ladu teha.
Siiani on vaikus. Kuni natukene googledada

(Sisuturundus)

Tavaliselt on nii, et kui midagi sinu tähtsate andmetega juhtub, siis meenub, et oh, oleks pidanud ikka mõne varundustarkvara võtma. Kuid siis võib olla juba hilja – hindamatu väärtusega andmed (dokumendid, fotod, videod, andmebaasid) on jäädavalt kadunud. Mitte kuskil mujal kui sinu juures oli nende ainuke koopia ning tehtud töö võib korstnasse kirjutada.

Kolades ringi mööda internetiavarusi ja DJI ametliku veebilehte, avastasime, et DJI taastab ka omaenda droone ning müüb need taastatud kujul uuesti maha. 
Droonid on nii visuaalselt kui käitumiselt nagu uued, kaasneb ka uue toote garantii. Hind eriti soodne, kuna taaskasutatud on ka katki lennatud droonide töökorras juppe.

Asjade Internet on toonud meile veel ühe võimaluse: asju saab nüüd täpselt positsioneerides jälgida. See pole enam kallis, sest IoT ehk nutistu lahendused kasutavad oma suure levialaga (rahvusvahelisi) võrke, on energiasäästlikud ja patareid võivad seadmetes kasvõi kümme aastat vastu pidada. Kuidas see kõik toimib, vahendasid Silver Kalmus Connected Balticsist ja Rain Aduson Segway Tallinnast.

Internet on saanud osaks meie igapäevasest vajadusest ja selle puudumine on juba nagu mõne põhivajaduse nappimine. Ootus kohe kiiresti üle veebi netti pääseda nii kodus, mobiilis kui kontoris on äärmiselt suur. Märtsis Tele2 poolt läbi viidud interneti mahu testimisel selgus, et kui keskmiselt kasutatakse kuus 3,6 gigabaiti mobiilset interneti, siis inimestele vabad käed andes kasvas maht koguni kolm korda.

Andmed lekivad isegi Zukerbergi firmast. Kas üldse on võimalik midagi teha? Isiklike andmete eest hoolitsemine on tänapäeval olulisem kui kunagi varem ja äsja avalikkust raputanud sotsiaalmeediamaastikul aset leidnud andmeskandaalpole esimene, selliseid jamasid on olnud ka ka minevikus. Kuidas saab siis tavaline inimene lihtsasti enda andmed kaitsta ning mida üldse on mõistlik enda kohta avaldada? Samsung Eesti tootekoolitaja Riho Kopso toob välja kõige olulisemad reeglid, mida internetiavarustes surfates järgida tasuks.