Tähekombinatsioon, mis viitab pühale sõjale (araablaste jihad), tähendab tegelikult Young Intelligent Hackers Against Terror (noored targad häkkerid terrori vastu) ja koosneb enam kui kolmekümnest häkkerist kümnelt maalt, kelle peamiseks esmärgiks on IT-d kasutades lõigata läbi terroristide rahastamiskanalid. Siiani on neid saatnud isegi edu: YIHAT on suutnud avastada Osama Bin Ladeni arveldusarveid ühes Sudaani pangas ja edastanud enda sõnutsi selle info FBI-le.

Etteruttavalt võiks 11. septembri sündmuste mõju e-õiguse arengule nimetada praeguses vahekokkuvõttepunktis positiivseks. Eeskätt pöördus avalikkuse ja võimude tähelepanu traagiliste sündmuste järel senisest teravamalt küberkeskkonna turvalisuse problemaatikale ning Interneti vahendusel aset leida võivatele mustadele stsenaariumitele. Et küberterrorsim ja -kuritegevus ka varem e-õiguses käsitlust on leidnud, siis ei ole teemade ring iseenesest oluliselt laienenud.

Käesolevas artiklis räägime natuke meiliserveri probleemist, millele pööratakse liiga vähe tähelepanu. See on olukord, kus meiliserver on avatud vahendajaks (Open Relay).

Tehnika juhtimist usaldatakse aina rohkem arvutite kätte, mõtlemata seejuures nende haavatavusele. Üks hoolikalt valmistatud viirus võib pea peale pöörata kogu maailma juhtimissüsteemid, jättes inimesed ilma kõigest elutähtsast. Ükski arvutit kaitsev vall ei saa kunagi olema nii turvaline, et sellest hoida eemale kurbade tagajärgedega rünnakud. Kõik inimese loodu saab varem või hiljem sama liigi poolt murtud.

Katastroof katastroofi otsa

Pentagonist on imbunud info, et USA sõdurite varustuse hulka hakkab peatselt kuuluma kaasaskantav arvutivõrk, mis peaks muutma terroristide tabamise lihtsamaks ja kiiremaks.

Silicon Valleys valmistatav Land Warrior süsteem pidi esialgsete kavade kohaselt jõudma kasutusse 2004. aastal, kuid sõjaväelased peavad praegu aru, kas oleks mõtekas selline tulevikutehnoloogia juba praegu kasutusele võtta.

Järgnevalt mõned näited, mis on läinud arvutikuritegude ajalukku.

1988. aastal laskis 23-aastane ülikooli lõpetanu Internetti lahti esimese ussi. Eksperimendina võrku paisatud kahjutegija hakkas meeletu kiirusega ise paljunema ja arvuteid nakatama. 1990. aastal mõisteti noormehele 400 tundi ühiskondlikku tööd ja 10 000 dollarit trahvi.

Ühest vaatepunktist lähtudes on Internet suur avalik raamatukogu, millel on sadu miljoneid kasutajaid: ainüksi WWW-s on hetkel üle miljardi lehekülje. Igal inimesel või organisatsioonil on võimalik leida veebist sellist informatsiooni, millest oleks terroristlike kuritegude planeerimisel palju kasu. Näiteks: aadresse, seadusi, analüüse ja vestluseid, mis puudutavad oletatava organisatsiooni oletatavat missiooni.

Paar kuud tagasi New Yorkis ja Washingtonis toimunud rünnakud tõid terroriga harjunud maailma aga hoopis uue dimensiooni, need tõusid esile just oma suure ulatuse poolest ja panid nii mõnegi juurdlema selle üle, kas maailm ikka on turvaline koht elamiseks.