(Arvutimaailm 10/10)

? Olles Windowsikasutaja ja minnes üle OS X-ile ehk Mac-ile arvavad paljud, et on lõplikult vabanenud viirustest ja igasugusest pahavarast. See on nii ja ei ole ka.

! Hoidkem kätt sündmuste pulsil. Kõik kasutajad, sõltumata platvormist, peavad mingil määral end siiski kaitsma ja kaitsmiseks lihtsaid asju teadma.

Jah, Macil ei ole nii palju viiruseid kui Windowsil, kuid see ei ole tingitud sellest, et Windows on „paha“. Ei ole see ka tingitud sellest, et Windows on levinum ning OS X-i all ei ole need viirused nö nii „lahedad“ häkkeri vaatenurgast.

Kuigi ID lkaardiga pusisid tõsisemad arvutikasutajad erinevatel platvormidel juba varemgi, sai reedel valmis ametlik versioon ID-kaardi baastarkvarast Linuxile ja Macile.

Eelmisel reedel andis AS Sertifitseerimiskeskus Riigi Infosüsteemide Arenduskeskusele üle ID-kaardi baastarkvara Linuxile ja Macile, mille abil saavad kasutajad end elektroonilistes keskkondades autentida ja allkirjastada arvutis dokumente.

(Arvutimaailm 3/10)

? Kuidas vältida seda, et pärast veebilehel parooli sisestamist ei lekiks kasutajate krüpteerimata salasõnad? Et pätid ei teeks nende Paypali kontot tühjaks või ei kirjutataks rõvedusi veebiprofiilidesse?

! Veebilehe liikluse, sealhulgas paroolide salastamiseks on vaja kahte asja: eraldi IP-aadressi ning turvasertifikaati.

Veebipidajad peavad hoolitsema oma klientide paroolide turvalisuse eest igal tasandil. Kuid ka kasutajad peavad teadvustama, et kasutades erinevates kohtades sama parooli tekitab ühe veebipidaja hoolimatus talle teises kohas rahakotile või mainele otsest käegakatsutavat kahju.

Facebookis levib kulutulena likejacking ehk "meeldib"-nupu kaaperdamine.

Tehnoloogia on suhteliselt lihtne ja kirjeldati ära juba sel kevadel - teed veebilehe, kuhu lisad Facebooki koodi, mis tegelikult peaks kodulehele tekitama lihtsa Like nupu, umbes sellise nagu siin selle teksti all. Siis aga katad selle n.ö freimiga, mis nupu ära varjab.

Õngitsemine on saanud uue, nähtamatuma kuue. Postkastidesse saabuvad pealtnäha täiesti ehtsad e-kirjad Facebookilt, LinkedIN-ilt või iTunesilt, kus palutakse midagi kinnitada, osta või sisestada. Inimene, kes on harjunud saama sõbrakutseid või kinnitama iTunesi ostusid, vajutab sellistes kirjades olevatele linkidele poolautomaatselt, kuna teab, et need saidid saadavad talle ikka kirju ja pole põhjust karta. Õngitsemiskirjas on aga kõik lingid asendatud pahaveebi linkidega, kus kas emuleeritakse tuntud saiti ja palutakse sisestada parool või on tegemist lihtsalt saidiga, kust tahab pahavara kasutaja arvutisse siseneda.

(Arvutimaailm 3/10)

? Miks peaksime igal pool endiselt salasõnu ja paroole sisestama, kas arvuti kuidagi muudmoodi ei tunneks meid ära, nii nagu teised inimesed tunnevad tuttavaid ilma paroolita?

! Juba aastaid on eksisteerinud sõrmejäljelugejad, näo- ja hääletuvastused, kuid nende täpsus pole veel piisav. Kui aga kasutada neid tuvastusi kombineeritult, on inimene peaaegu vigadeta tuvastatav.

Mobotixi uus IP kaameraga fonolukk T24 jäädvustab terve sissepääsuala 180-kraadise vaatenurgaga ilma ühegi pimekohata seinast seinani ja põrandast laeni. Samas pole tegemist tavalise fonolukuga. Saksa firma Mobotix on tuntud IP valvekaamerate tootjana, see aga tähendab, et ka uksekell on IP toega ja uksekella pilti saab vaadata näiteks suvalisest arvutist ka kodust eemal.

Tele2 pakub klientidele Mobile Backup teenust, mis, nagu nimigi ütleb, võimaldab hoida telefoni mällu salvestatud andmete varukoopiat turvaliselt internetis.

Mobile Backup teenusega saab internetti teha koopia oma mobiili salvestatud andmetest: kontaktisikud, kalender, märkmed, ülesanded, lühisõnumid ja järjehoidjad.

Sünkroniseerimise käigus salvestatakse andmed veebikeskkonda www.mobilebackup.ee. Andmetele pääseb ligi igast internetti ühendatud arvutist salasõna abil. Teenuse kasutamisel on tagatud andmete turvalisus.

Tuntud viirusetõrje- ja turvatarkvara tootja ESET andis välja soovitused, mida tuleks jälgida, et sotsiaalvõrkudes aina rohkem levivaid pettusi ja turvaohte vältida.

ESET'i vanemteadur David Harley kommenteerib muu hulgas ka juhutumeid kui rämpsposti ja kelmuste loojad kasutavad ära Facebook’i võimalusi luues seal rakendusi, mis on tegelikult pahavara. Näiteks oli laialt levinud kelmus, mis kasutas söödana "Kogu tõde Coca-Cola kohta" lingi “meeldib” funktsiooni. Kasutajad, kes klikkisid lingile, sattusid veebi, mis hiljem pustitas kelmuse lingi ka nende profiili alla.

ESETi pakutud reeglid, et vältida asjatut kahju kasutades sotsiaalvõrgustikke, on järgmised.

IT-ettevõte Net Group uuris Eesti ettevõtetelt, mis saab siis, kui neil tuleks oma ärikriitilisi andmeid taastada. Selgus, et ligi neljandikul puudub tegevusplaan ärikriitiliste andmete taastamiseks. 16% vastanutest väitis, et olulisi andmeid hoitakse iga töötaja arvutis ning firmal puudub täielik ülevaade olulisest informatsioonist.

Tehnoloogiaspetsialist Tõnu Samuel teab, et firmades ei tööta vähemalt 50% varunduslahendustest siis, kui neid läheb reaalselt vaja: „Olen korduvalt näinud firmasid, kust on vargad või politsei ära viinud nii arvutid kui varukoopiad ning seadnud firma seetõttu suurte probleemide ette. Usun, et andmete varundamise vajalikkus on tugevalt alahinnatud.“