Jaanuaris tarbimispidu järkus. Jõulupohmeluses kasvas oluliselt ostude, sealhulgas internetiostude maht. Kaspersky Labis uuriti, kuidas on lood e-poodide pettustega ja kas inimesed oma kaotatud raha ka kunagi näevad või mitte.

Turvatarkvara pakkuv ettevõte Kaspersky Lab tuletab meelde vajadust turvata rahaülekandeid, kuna kaugeltki mitte kõik neist ei päädi kaupade eest tasumisega. Koostöös B2B Internationaliga läbi viidud uuring näitas, et umbes pooled kasutajatest, kes on interneti teel üle kantud raha küberpettuse tagajärjel kaotanud, pole varastatud raha osaliselt või üldse tagasi saanud.

Hundid lambanahas. Durak saab ka "äpipoes" peksa. Mobiilimaailma "Trooja hobused". Nii võib öelda mobiilimängude kohta, mis tegelikult polegi lihtsalt mängud, vaid midagi enamat. Ja seda mitte heas mõttes. Mobiilidele antiviirust pakkuv Avast postitas ülevaate sellest, mismoodi mängudeks maskeerunud reklaamvara meie niigi ahtakest mobiiliressurssi asub õgima ja meile hoopis soovimatuid reklaame tavaliselt just kõige kiiremal ajal mobiiliekraanile sülitab.

Meil on kõik korras, kinnitavad turvaosakonna spetsialistid. Õppinud mehed, uued tööriistad. Kuid Cisco läbiviidud uuring kinnitab, et kohati on ettevõtted selles osas liiga optimistlikud. Pahalased võivad olla pool sammu firmadest ees. Ja sellest piisab, et märkamatult tegutseda.

Cisco küberturvalisuse aastaaruanne paljastab aina suureneva lõhe tajutava ja tegeliku olukorra vahel küberturvalisuses. 60% kaitsevõime küsitlusele vastanutest ei paigalda turvaparandusi ja vaid 10% Internet Exploreri kasutajatest kasutavad selle brauseri viimast versiooni. Samas koguni 90% vastanutest on endiselt kindlad oma küberturvalisuses.

^{FOTO: (CC) Stuart Miles, Freedigitalphotos.net}

Olümpiarajatised kipuvad peale olümpiat lagunema - Eestis korraldataval Küberolümpial seda ohtu pole, sest lahinguväli on küberruumis. See ei mädane.

Eesti Kaitseministeerium, Eesti Infotehnoloogia Kolledž ja küberturbeettevõte Vequrity korraldavad Euroopas esmakordselt IKT tudengitele suunatud lahinguõppuse virtuaalkeskkonnas - Küberolümpia.

Ajal, kui väga paljudel Eesti inimestel statistika järgi hoiused sügelevad intresse teenima ja pankade hoiuseintressid on langenud nullilähedaseks, kasutavad soodsat olukorda ära petturid. Meelitatakse oma sajalisi liigutama investeerimisskeemidesse, mille lubatud garanteeritud tootlus võib lõpuks tähendada rahast garanteeritud ilmajäämist.

Finantsinspektsiooni (FI) tarbijaveeb Minuraha.ee annab soovitusi, mida selliste ahvatluste vastu ette võtta. Järgneb FI soovitus.

Internetis levivad „soodsad“ investeerimispakkumised, mis suunavad huvilised eestikeelsetele veebilehtedele, kus väidetavalt neid pakkumisi kasutanud isikud kirjeldavad edulugusid oma raha kasvatamisel. Investoreid kutsutakse üles teatud kindlate kauplemisplatvormide vahendusel ja petuskeemis kirjeldatud viisil investeerima. Jäetakse mulje, nagu suure tulu teenimine oleks selliste platvormide kaudu väga lihtne.

Minu esimesed kokkupuuted Internetiga olid vanuses 11-12 ehk varajases puberteedieas. Nägin jututubade-buumi, mis hiljem asendus foorumitega.

Kümmekond aastat hiljem alustas praegu „tipus“ trooniv sotsiaalmeedia oma võidukäiku. Kui paarkümmend aastat tagasi peitus enamik neti-inimesi varjunime taha, siis viimaste aastate trend on pigem iseenda näo ja nime näitamine – Google pidas seda lausa nii iseenesestmõistetavaks, et nõudis rangelt iseendana esinemist. Kogu vaadeldava perioodi jooksul on üht probleemi aga üsna tõsisemaks hakatud pidama: identiteedivargused.

Alatasa istuvad autod ristmikul punase tule taga, samal ajal kui teisest suunast ei tule ühtki autot. Ummikud tekivad seal, kus fooritsükkel ei vasta autode hulgale, mis tahavad ristmikult üle saada. Seda on küll püütud lahendada ristrmikukaameratega, kuid nüüd on Carnegie Melloni Ülikoolis tuldud välja veelgi efektiivsema lahendusega, mis vähendaks ummikuid kuni 40%.

Nimelt tuleb foorid muuta virtuaalseks ja paigutada sõitjate esiklaasile. Dubleerima võivad esialgu jääda ka tavalised rauast ja LED-idest foorid, kuid need on peagi kasutud.

Sa oled oma arvuti viirusetõrjet täis toppinud, paroole ei hoia mitte kuskil üleskirjutatuna, vaid need on viimseni pähe tuubitud ning kogu andmeside netiga saab tugevalt krüpteeritud. Kuid nad saavad su salasõna ikka kätte. Ja veel niimoodi, et sellest ei jää mingit jälge.

Siin on kolm võimalust. Õnneks pole ükski neist väga lihtne, aga tehnika ja oskuste arenedes muutub see kõik aina kergemaks.

^{Foto: (CC) Ivan David Gomez Arce / Flickr}

Hiljuti Norras (ja ka mujal) lahvatanud skandaalid võlts-mobiilijaamadest, mis tegutsevad valitsuskvartalite läheduses ja mille külge mobiilid end hõlpsalt haagivad, on pannud arendajad mõtlema mobiiliäppidele, mis võrgus vastu nuhivad.

SnoopSnitch on üks selline - kogub ja analüüsib mobiiliandmeid ja hindab ühenduse turvalisust. Niipea, kui mõni libamobiilijaam (nn IMSI catcher)  silmapiirile ilmub, pannakse alarmid tööle. Ka kasutaja jälitamist, SS7 ja SMS-rünnakuid või muud kahtlast käitumist mobiilivõrgus suudab avatud koodiga rakendus tuvastada.

SnoopSnitchil on ka olulisi piiranguid. See töötab vaid ruuditud ja originlaasel Android 4.1 platvormil, Qualcommi chipsetiga ning igasugused isetehtud ROM-id ei kõlba (Sobivad nt Sony Xperiad ja Samsung Galaxyd). Mõnedel CyanogenModi installidel on see ka siiski tööle saadud.

AM-ile saadetud Fixmestick on eduka idufirma väljatöötatud lihtne lahendus nakatunud arvutite tarbeks - pulgal on omaette tegutsev Linux, mis ei sõltu nakatunud arvuti tarkvarast ja võib kätte saada ka need falid, mis muidu töötava operatsioonisüsteemi all kinni on.