Paljud Youtube´i postitavad inimesed ei teagi, et nad võivad selle eest Google´ilt ka reklaamiraha saada. Paljud teenivad aga netis reklaamiraha oma populaarsete videote eest ja neid nimetatakse juutuuberiteks. Kuid on veel üks seltskond - copyrighterid, kes märgistavad populaarseid kassivideoid või lihtsalt tuntud vaatamisväärsustest tehtud amatöörklippe ja väidavad nende autoriõiguse endale kuuluvat. Tavakasutaja ei pruugi sellest teada saadagi, sest Youtube jätkab nende videote näitamist, kuid sinna juurde näidatavate reklaamide eest läheb raha hoopis kellegi teise arvele.

Üks meie mugava tsivilisatsiooni alustalasid on eluliselt tähtsad võrgud - elektrivõrgud, veevarustus, kommunikatsioon... kõiki neid süsteeme juhivad arvutid. Neisse aga on ikka aeg-ajalt sisse häkitud. Häkkerite grupp RedTeam sai loa kolme päeva jooksul sisse murda elutähtsasse elektrivõrku. See õnnestus kui mitte just mängleva kergusega, siis ootamatult lihtsalt kindlasti.

On teada tõsiasi, et suurtel kiirustel avalikku Internetti saladuste postitamine ei lõpe hästi. Paremal juhul toob see kaasa suure häbi, halvemal juhul purunenud suhted ja kaotatud töökoha.

Kaspersky Lab viis läbi uuringu selle kohta, kuidas inimesed netis oma privaatse infoga ümber käivad. Selgus, et isiklikke asju jagatakse Internetis endiselt väga järelemõtlematult. 28% inimestest jagab konfidentsiaalset informatsiooni juhuslikult või kogemata, 16% aga avaldab oma saladusi lausa tahtlikult vaatamata tõsiasjale, et info vahetamine online´is võib maksta neile suhted või töö.

Krüptoviirus on vastik nuhtlus ka neile, kes hoiavad asju turvalises võrguserveris RAID-iga kaitstud kõvaketastel. Kui krüptorviirus möllab, siis kirjutab see üle ka võrguketastel asuvad failid, krüoteerides need ära ja käisdes lahtitegemise eest lunaraha. Ning kui ettenägelik kasutaja on teinud automaatse varunduse, siis ühel hetkel kirjutatakse üle ka tema eemal asuvad kaitstud varundusfailid, sest arvutis on krüptoiirus asunud kõiki olulisi faile üle krüpteerima ja need varundatakse ka arhiivi. Mida siis teha? Võrgusalvestusseadmete tootja Synology annab nõu, kuidas selliste pahalaste vastu saab ja mida tuleks teha oma andmete kaitsmiseks.

Jälle on liikvel pahatahtlikud õngitsejad. Postkastidesse saabuvad e-kirjad justnagu soliidsetelt Eesti haridusasutustelt solo.ee või edu.ee domeenidelt, alla on kirjutanud justnagu EENet, Eksami- ja kvalifikatsioonikeskus ja teised.Üks hea asi on nende petukirjade juures - need tunneb ära väga vigase eesti keele järgi ja juba see peaks kahtlust äratama.

Aastal 2015 leidis Eestis aset vähemalt 150 lunavaraga seotud väljapressimisjuhtumit (kuid arvatavasti rohkemgi). Lunavarajuhtumite hulk ei kipu vähenema ka sel aastal. Kasutaja hooletu käitumise tõttu käivitub arvutis pahavara, mis muudab tuhanded failid mõttetuks bitijadaks. Olukorras, kus ravi puudub, tuleb pigem mõelda ennetusele.

^{PILT: (CC) Christiaan Colen / Flickr}

Vanu Windows 95-ga masinaid võib meditsiinis veel palju kohata, sest nende ülesanne pole end Internetirünnakute eest kaitsta ja tihti on keeruline erialane tarkvara kunagi loodud just nende vanade operatsioonisüsteemide jaoks. Kõik töötab ja milleks vahetada? Kui aga kuskilt paotub netiligipääs, võib asi olla halb.

VB-M50B.

Kui Canon valvekaamerad ette võtab, siis võib eeldada, et seal kasutatakse selle tootja ülitundlikke sensoreid, mis ka pimeduses üht-teist ikka veel näevad.

Canon Europe tutvustas möödunud nädalal kaht uut nõrgas valguses töötavat turvakaamerat. Mõlemal siseruumides kasutamiseks mõeldud kaameral, nii panoraamimise-kallutamise-suumimise funktsiooniga (pan-tilt-zoom, PTZ) mudelil VB-M50B, kui kuppelkaameral VB-H651V on uusi omadusi, mis aitavad tagada pildi kõrget kvaliteeti isegi keerulistes nõrga valguse tingimustes.

Küberlahinguväljal näeme - peaminister Taavi Rõivase USA visiidi raames toimunud Eesti-USA kaitsetööstuse konverentsil tutvustas Cybexer Technologies esmakordselt  küberharjutusväljakute platvormi, mis teeb keerukad küberõppused kättesaadavaks laiemale kasutajaskonnale nii riigi- kui ka erasektoris.

Cybexer Technologies on kahe Eesti küberjulgeolekuettevõtte Bytelife Solutions OÜ ja BHC Laboratory OÜ loodud ettevõte, kelle välja töötatud lahendus hakkab kandma nime “Cybexer Range Platform” ning on mõeldud peamiselt ekspordiks finants-, kriitilise infrastruktuuri ja julgeolekusektorile.

Soomlaste mobiilitööstus pole kadunud kuhugi. Telefon nimega Bittium on rasketeks oludeks igati sobilike parameetritega: tugev, nii et ei murdu ka keskklassi auto rataste all, kui mobiilist peaks keegi üle sõitma; ning nüüd ka nii turvaline, et Soome sideamet andis Bittium Tough Mobile´ile kõrge salastatusastmega sidevahendi sertifikaadi. Bittiumi tugevat telefoni võib kasutada ka tugeva salastatusega juttude ja tekstide jaoks.