Nutiseadmete maailm ei poe ainult inimeste taskutesse. Juba mõnda aega on GSM-id, GPS-id ja päikesepaneeliga laadijad kuulunud ka mõnede kotkaste varustusse. Ikka selleks, et kotkauurijad saaksid neid paremini jälgida ja kaitsta. Ning paremini kotkaelu tundma õppida.

Arvutimaailm käis kaasas Urmas Sellise ja Joosep Tuviga Kotkaklubist vaatamas, kuidas merikotkas endale jälgimisseadme saab. Selleks tuli kahlata läbi rinnakõrguse rohu, sumbata soos, ragistada kuusetihnikus ja ületada tormimurdu, kuni Räpina lähistel asuva kotkapesani jõudsime.

(Arvutimaailm 7-8/11, lõik kaaneloost)

Müügijuht Tanel Ilves näitab Regios välja töötatud jälgimise tarkvara AVL Express, mis hoiab silma peal, kus Street View autod parajasti viibivad. Üks on just Regio taha hoovi jõudmas, kuhu meidki fotograafiga kohe sisse lastakse.

Teeme väikese tiiru Tartu linnas. Inimesed Street View autost suurt välja ei tee (erinevalt Saksamaast ja USAst), ju ollakse harjunud või ei tea keegi, mida need kaamerakupliga autod tegelikult teevad. Meedias uudiseid ometi on olnud. Ilmselt pole privaatsusküsimus keset linna ka nii tõsine.

MasterCard tuli välja oma uue e-teenusega PayPass Wallet Services, mis on mõeldud pankadele, müüjatele ja partneritele lihtsaks elektrooniliseks arveldamiseks nii veebis kui poodides. E-teenus aitab turvaliselt maksta kas hiirekliki, tahvelarvuti ekraanipuute või nutitelefoni abil.

PayPass Wallet Services koosneb kolmest komponendist: PayPass Acceptance Network (PayPass Online ning PayPass Contactless), PayPass Wallet ja PayPass API. Nn digitaalse rahakoti teenus sisaldab ka arendusvahendeid pankade ja müügifirmade muude infosüsteemidega ühendamiseks. Ka teisi e-rahakoti süsteeme saab MasterCardi PayPass Online´iga ühendada.

(Arvutimaailm 3/12)

? RFID on tehnoloogia, mis leiutati juba 1948. aastal. Kas praeguseks on RFID mõned puudused – kallis hind, väike tegevusraadius, ebaturvalisus – juba ületatud?

! Seda uuris Arvutimaailm Tallinna Ülikooli akadeemilises raamatukogus – seal sai üles üks esimesi uue põlvkonna kõrgsageduslikest RFID süsteemidest.

Akadeemilisse raamatukokku sisse astudes ei märka pealiskaudne vaatleja midagi ebatavalist või moodsamat kui tavalises raamatukogus – turvaväravad, kaks valvurit, laes alarm, mis hakkab üürgama, kui keegi keelatuga lahkuda üritab. Kuid meile vastu tulnud raamatukogu suhtekorraldaja Vahur Afanasjev ja IT juht Peeter Kondratjev viivad meid tahapoole – iseteenindusstendi juurde, kus RFID eelised seni kasutatud turvaniitide ees selgemini välja paistavad.

Google avalikustas hiljuti oma uue projekti "Glass" - tutvustav video näitab, et tegemist on virtuaalprillide sarnase lahendusega, mida juhitakse häälega ja mis on ühendatud otsingu, asukohapõhiste teenuste, Google Plusi ja tegelikult igasuguste muude juba eksisteerivate Google´i teenustega, ainult selle vahega, et  info projekteeritakse mingit tüüpi virtuaalprillidele ja juhtimine käib häälkäsklustega.

Pildiloleva seadeldisega peavad leppima need, kes prille ei kanna, aga elegantsem lahendus tõotab tulla prillikandjatele - neil monteeritakse Glass otse prillide külge.

Tegemist on veel kontsept-tootega, kuid iseenesest on kõik komponendid juba praegu olemas, tuleb vaid need elegantselt kokku sulatada, mis ongi kõige keerulisem probleem. 

Google´i Project Glassil on Google+ lehekülg ja allpool asub tutvustav video.

Paypal esitles eile oma uut makselahendust Paypal Here, mille abil saavad väikepoodnikud ja teenindusasutuste pidajad klientidelt makseid vastu võtta.

Süsteemi põhikomponent on kolmnurkne mobiili lisaseade, mis käib telefoni 3,5 mm kõrvaklapipistikusse. See seade toimib magnetkaardilugejana. Telefonis aga on Paypali rakendus, mis krediit- ja deebetkaardiandmed vastu võtab ja makse sooritab. Kuid lisaks võib koostöös Card.io rakendusega krediitkaardiandmeid ka lihtsalt mobiilikaameraga pildistada - vajalikud numbrid loetakse sisse ja n.ö internetimakse saab ikka sooritatud. Samuti võib telefoni kaameraga sisse lugeda klientide esitatavaid kuponge, tšekke jms. 

Kui veel kümme aastat tagasi oli kontorist koju töötama kolimine kasvõi osa tööajaga suhteliselt haruldane, siis nüüd, Microsoft Eesti ja Elion korraldatud uuringu põhjal selgub, et enamus töötajaid on seda juba proovinud.

Veebruaris tehtud uuring selgitas välja uute tehnoloogiate ja interneti vaba leviku mõju inimeste tööharjumustele. Selgus, et 84% eestlastest teeb osaliselt tööd kodust, kolmveerand inimestest kasutab töötamiseks ka nutitelefoni ja 57% vastanutest korraldavad koosolekuid interneti vahendusel.

„Nutitelefonide, sülearvutite ja tahvelarvutite levik ning pilvetehnoloogia lahendused võimaldavad tööd teha kõikjalt. Enam pole oluline, kas töötaja istub kontoris, kohvikus või kodus diivanil. Ettevõtja seisukohast on see oluline, sest suureneb töötajate paindlikkus ja vähenevad väljaminekud näiteks kontori ja IT-infrastruktuuri ülalpidamisele,“ kommenteeris uuringut Microsoft Eesti juht Rain Laane. „Meil võib töötada näiteks pool ajast väljaspool kontorit, tööga rahulolu on sellest oluliselt kasvanud ja inimesed saavad ise oma aega planeerida,“ lisas Laane.

Tallinnas toimus eile maailma ühe suurima majandustarkvara tootja SAP AG IT-konverents "Innovation Now", kus räägiti e-riigi eduprojektidest ja valgustati majandustarkvara tulevikusuundi. SAP esindaja rääkis sellest, kuidas ärianalüüs on nagu "Facebooki revolutsioonidki" läinud reaalajaliseks ning SAP Eesti juht Tiit Parts soovitas ka e-riigil käiku kiirendada, et mitte ajast maha jääda.

(Arvutimaailm 10/11)

? Sel sügisel ähvardab saabuda tõeline NFC- ehk lähiväljaside seadmete sadu. Mis see NFC üldse on ja kus meil seda näiteks jõulude ajal vaja võiks minna?

! NFC üks lähiaja rakendusi tõotab tulla mobiilimaksetes. kas just jõulude ajal eestis juba NFC-mobiiliga oma krediitkaarti asendada saab, aga maailmas on suured tegijad seda lahendust kiirelt välja arendamas.

Eesti suuremad pangad, piletisüsteemid ja tehnoloogiaettevõtted tahavad vastava rakendusuuringuga välja selgitada, millised on võimalused kontaktivaba makse kasutamiseks Eestis. uuring peab tulemuse andma 2012. aasta keskel.

Rakendusuuring peab andma vastuse küsimustele, milline oleks võimalik ratsionaalne lahendus realiseerimaks Eestis kontaktivaba pangakaarti, kontaktivaba virtuaalset pangakaarti mobiiltelefonis (NFC-telefon) ja laiapõhjalist kontaktivaba piletitoodet ühistranspordis.