(Arvutimaailm 4/11)

? Veebruariga jõudis kätte hetk, mil viimased allesjäänud IPv4 aadressiplokid välja jagati. Selle sündmusega algas uus ajajärk Interneti ajaloos. IPv4 aadressid on otsakorral, aga maailm pole valmis IPv6 jaoks. Mis nüüd saab?

! Ülemaailmse Interneti tõrgeteta toimimiseks on juba ammu välja arendatud uus standard, IPv6. See lahendab 4,3 miljardi IPv4 aadressi otsalõppemise probleemi, sest pakub 2¹²⁸ unikaalset internetiaadressi, mida peaks jätkuma kauaks.

Interneti protokolli versioon 4 (IPv4) on praeguseni domineeriv protokoll internetis. IPv4 töötati välja 70-ndatel. Ligi 4,3 miljardit võimalikku aadressi on jaotatud 255 plokiks, millest igaüks sisaldab 16 miljonit aadressi.

Tallinna Teaduspargis Tehnopol tegutseb Eesti ettevõte Streamtainment Systems, mille tehnoloogilisest tiimist suur osa on Skype´i päritolu. Firma töötas välja tarkvaraplatvormi, mille abil saab elutoa telerit ning olemasolevaid andmesidevõrke kasulikumalt rakendada. Juba on olemas ka esimesed rahvusvahelised tunnustused - kuu tagasi võitis Streamtainment Systems BizBarcelona 2011 konkursil Hispaanias kõige innovatiivsema kasvufirma auhinna IT ja meedia sektoris (pildil).

2011. aasta lõpuks moodustab Ericssoni ootuste kohaselt enam kui 80 protsenti mobiilse lairibaühenduse loomiseks mõeldud raadiotoodete tarnetest RBS 6000, Ericssoni multistandardne tugijaam, mida toodetakse ka Ericssoni Tallinna tehases. Neid tugijaamu valmistatakse Tallinnas 24 tundi ööpäevas kõigil päevadel.

Ericsson tarnis esimese tugijaama Eesti kliendile EMT-le täpselt aasta tagasi. RBS 6000 on universaalne tugijaam, mis tagab operaatorile võrguteenuse nii LTE, 3G kui 2G GSMi võrkudes. Seega on uut tugijaama hankides kohe olemas ka valmidus neljanda põlvkonna andmesideks.

Ericssoni uuringute tulemused, mis põhinevad toimivates võrkudes läbi viidud mõõtmistel, näitavad, et ülemaailmne mobiilne andmeside 2010. aastal enam kui kahekordistus ning prognooside kohaselt peaks mobiilne andmeside järgmise mõne aasta jooksul igal aastal pea kaks korda kasvama.

Püsiühendustest tihedas Euroopas, kus riike juba kaetakse ka 4G levialadega (näiteks Rootsis), alustab Eutelsat satelliit-interneti elluäratamist. Jõulude paiku Kasahstanist orbiidile saadetud sidesatelliit kasutab nn suunatud kiirte tehnoloogiat, suunates andmesidet 250 km läbimõõduga sektoritesse "kiirtena", mitte ühele laiale territooriumile korraga. 

Iga selline 250-kilomeetrine ala saab kasutada 900 Mbit/s mahtu, ühele kasutajale eraldatakse kuni 10 Mbit/s allalaadimist ja 4 Mbit/s üleslaadimist.

EMT kattis esimese mobiilsideoperaatorina 3,5G võrguga kogu oma leviala Eestis, tuues kõikjale kiire mobiilse interneti. Linnapiirkondades pakutakse 3,5G internetti 2100 MHz sagedusel tehnoloogiaga, maapiirkondades aga laiema leviga UMTS900 tehnoloogiaga. Maakonnakeskustes loodab EMT selle aasta lõpuks valmis saada 4G levialad. 

(Arvutimaailm 12/10)

? Traadita interneti kasutamist on firmades peljatud, sest mitu turvaalgoritmi on osutunud vigaseks ja füüsiliselt pole võimalik ligipääsu võrgule piirata – raadiolained levivad, kuhu tahavad.

! Kui WLANi seadmeid ja tarkvara õigesti hallata, siis saab ka traadita võrgu piisavalt turvaliseks, et ohtu ärikasutajale sellest ei teki.

Traadita internet teeb elu mugavaks nii kontorikeskkonnas kui ka tööstushoonetes – sülearvutid pääsevad võrku koosolekuruumis ja kohvinurga diivanil, toomis- või laohoones võib juhtmete pärast muretsemata seadmeid ümber paigutada. Kuid WiFi võrke on aastaid kimbutanud turvalisusprobleemid, vahel ka levi- ja stabiilsusküsimused. Kuidas ehitada ärikeskkonda turvaline ja stabiilne traadita võrguühendus?

Pesumasinate, sülearvutite, telerite ja muu kõrval hakkab LG müüma üsna pea Eestis ka videokonverentsiseadmeid ärikasutajatele. Üks mudel on koos LCD ekraaniga, teine vaid kaameraga.

Uute toodete väljatöötamisel tegi LG koostööd odavama hinnaklassi videokonverentsilahenduste pakkujaga Lifesize Communications, nendest on Arvutimaailmas ka varem juttu olnud. 

Kui päevapealt mindaks üle hiljuti vabadest IP aadressidest tühjaks jooksnud IPV4 võrgust uuele, IPv6 võrgule, siis oleks Eesti Interneti suuruseks 22* domeeni, selgus Eesti Interneti Kogukonna liikme Jaan Jänesmäe kiirest uuringust. Esindatud on tuntuimatest domeenidest näiteks Tartu Ülikool, kuid isegi e-riigi keskset kodanikuportaali www.eesti.ee ei leia me sellest nimekirjast.

(Arvutimaailm 8/10)

D-Link XTREME N Storage Router on väga paksude äärtega pildiraam, milles on kõvaketas. Ja see ruuter näitab ka pilte.

D-Linki pildiraam-ruuteril on ka muid veidrusi. Näiteks saab teda kasutada öökapikellana-uudistenäitajana (kuigi äratusnuppu tal pole) või väikefirma keskse võrguseadmena, mille sobib iluasjana isegi ülemuse töölaualegi panna. Ilmselt oleks see väga konkreetsete vajadustega ostja jaoks mõeldud nišitoode, sest maksab 2800 krooni. Kuid asjale lisab jumet rohkete seadistusvõimalustega WiFi ruuter ning kõvakettasahtel, mis sobibki ruuterist mõne lihtsama võrgu keskseadme ehitamiseks. Kaks USB pesa on ka D-Linki tagaküljel, neisse mälupulki pistes ei juhtu midagi. Küll aga saab sinna ühendada mõne võrgutoega printeri või välise kõvaketta, mis võrguseadme võimalusi veelgi laiendab.