Elisa alustas sel nädalal Harjumaal ulatuslike 4G võrgu tihendamise töödega ning lisab järgneva kuu aja jooksul maakonda 100 uut 4G tugijaama, investeerides välja ehitusse üle miljoni euro. Tarbijale tähendab see 4G interneti kiiruste kasvu kuni kolm korda.

Ehkki paljudes maa- ja eramupiirkondades jääb olukord endiseks, on Telia Eesti esimese telekomioperaatorina hakanud alates 15. märtsist tulevikukindlat koduinterneti paketti, mille üles- ja allalaadimiskiirus ulatub 1 gigabitini sekundis (Gbit/s). Esimeses faasis muutub gigabitine Internet kättesaadavaks ca 40 000 kliendile, kes saavad soovi korral ise Telia Iseteeninduses oma koduinterneti kiirust tõsta.

Tulevikus laieneb 1 Gbit/s võimalus üle Eesti ligi 300 000 aadressile.

Praegune Bluetoothi uusim standard 4.1 saabus alles kolm aastat tagasi - 2014. aastal. Kuid sellest ajast on väga palju muutunud. Meil on nutiseadmed, mis tahavad Bluetoothi kogu aeg sees hoida, meil on asjade internet, mis peab akut hoidma mitte päevi, vaid kuid või isegi aastaid. Bluetooth 5 jaoks on karjuv vajadus olemas ja turg küps.

Bluetooth 5 standard ongi tehtud mõeldes eelkõige nutistule ehk asjade internetile. Uus Bluetoothi 5. põlvkond lubab stabiilsemat, kiiremat ja energiasäästlikumat ühendust.

Suvel hakkavad Tallinnas sõitma trammide asemel isesõitvad bussid. See on kindlasti üks targa linna ilmingutest, kuid targad valgustid, tark liikluse reguleerimine, tark elektrivõrk ja targad majad on ka selle olulised osad. 1900ndatel ja 1950ndatel või isegi 1980ndatel ennustatud targad linnad aga olid unistustes hoopis teistsugused, kui 21. sajandil neid ehitatakse. Polegi (veel?) hõljuvaid busse ja pilvelõhkujate vahel rippuvaid tänavaid, on hoopis infokiirteed ja targad lahendused.

Kõik kokku annab sellise nutika metropoli, milles on parem ja odavam elada.

Kuigi mööda külateid ja rabasid ning luitemetsi kulgevad valguskaablid mööda Eestit, ei pruugi kiire Internet maakohtadesse jõuda muud moodi kui õhu kaudu. Siis abistab vaid 4G ruuter. Kuidas seda seadistada? Mida teha, et kiirus oleks parim?

AM uuris veidi 4G ruuterite maailma ja siin on mõned muljed.

Tele2 plaanib koostöös Norra mobiilioperaatoriga Telenor luua Rootsi 2020. aastaks üleriigilise uue põlvkonna 5G mobiilsidevõrgu. 5G võrk on plaanis ka Eestis samal ajal valmis saada, 2017. aastal alustatakse siinses võrgus 5G võimekusega võrguseadmete lisamist.

Tele2 Rootsil ja Telenoril on juba alates 2009. aastast ühised 2G ja 4G võrgud, mistõttu on ühise 5G võrgu väljaehitamine järgmine loogiline samm. Kahe operaatori 4G võrk katab täna 99% Rootsi populatsioonist ning koostöö tulemusena loodetakse ka 5G võrguga katta kogu riik.

Tulevikus oleme me rohkem üksinduses kui seni - kuigi inimesed elavad aina enam suurlinnades ja tihedalt koos. Jaapanis ollakse sinna juba jõudnud, eks tuleb ka meil harjuda, et robotkaaslane on tulevikus paljude jaoks kõige lähedasem olend.

Gatebox on Jaapanis valmis saanud noorte jaapanlaste igapäevase tühjuse ja suhtepuuduse asendaja - virtuaalse kaaslase, õigemini elukaaslase, kes hoiab end kursis kõigi sinu asjadega, vestleb, lohutab, äratab, ootab koju. Ta ei vihasta kunagi, ei hakka tüli norima, saab alati aru ja räägib.

Ehitada serveriruum 314 meetri kõrguse hoone alla ei ole vast maailmas midagi eriskummalist, kuid ehitada see samas 8 meetrit allapoole maapinnast ja 13 meetrit merepinnast ning ümbritsetuna 20 000 tonnist betoonist – teist sellist vähemalt Eestis ei ole ega tule. Nimelt ehitas Levira oma uue andmekeskuse just Tallinna Teletorni alla.

Telia Eesti plaanib järgneva nelja aastaga kõik oma tänased ADSL-tehnoloogia kliendid üle viia kaasaegsematele tehnoloogiatele, mis tähendab senisest tunduvalt kiiremat ja kvaliteetsemat internetiteenust. Igale poole see valguskaablit siiski veel ei too, ka üle vaskjuhtmete saab kiiremat netti, kui kasutada ADSL-ist moodsamaid tehnoloogiaid.

Telia võrgu ja infrastruktuuri arendamise allüksuse juhi Toivo Praakeli sõnul on Telia ADSL tehnoloogia nii ajale kui klientide vajadustele jalgu jäämas, mistõttu seisab vahemikus 2017-2020 ees suuremahuline tehnoloogiauuendus.

Hiljuti avastati asjade Interneti kaudu toimunud massirünnak, mis võttis suure osa USA Internetist ja tuntud veebiserveritest maha, st nendega ei saanud enam ühendust üle Interneti. Massirünnaku tegid Internetti ühendatud nutistuseadmed - lambipirnid, koduautomaatikaseadmed, kontorite kontrollerid jne.