Nutitelefonid tühjenevad tavaliselt ootamatul hetkel: näiteks avastad hommikul enne väljaminekut, et õhtul jäi telefon laadima panemata. Mida teha? Aitavad kiirlaadijad, kuid need rikuvad akut ja telefon kuumeneb üle.

Elektroonikatootja MediaTek tuli välja oma uue tehnoloogiaga Pump Express 3.0, mis peaks olema hetkel kiireim akulaadimistehnoloogia ning pumpab mobiilile särtsu sisse 20 minutiga 70% ulatuses. Või teistpidi võttes: laed 5 minutit, räägid 4 tundi.

Nutistu ehk asjade interneti ajastul on kätte jõudnud defitsiit. Amazon paiskas müüki oma universaalse programmeeritava WiFi-ga Dash-nupu, mis enne oli mõeldud kindlate ostude, näiteks pesupulbri tellimiseks koju ühe nupuvajutsega, kuid AWS IoT Button on universaalne - selle saab programmeerida tegema peaaegu mida iganes. Näiteks võib nupuvajutusega tellida ukse taha kulleri pesupulbri või hoopis kasti õllega, kutsuda takso või pigem Uberi auto, loendada midagi (nupuvajutustega), helistada või alarmeerida ärevast olukorrast, avada või sulgeda uksi, käivitada masinaid, kutsuda klienditeenindaja jne.

Nädal ootamist ja juba saabusidki Hiinast AM.ee testimislauale Shineconi “vaese mehe” VR prillid. Tundub, et Omniva otselennuk Hiinasse polegi aprillinali. Need odavad virtuaalprillid töötavad põhimõtteliselt samamoodi nagu Google Cardboard: võtad oma (Androidiga) mobiili, paned selle vastavasse sahtlisse, kuhu on suunatud kaks okulari ja vaatad poolitatud ekraanilt kolmemõõtmelist, pead pöörates suunda muutvat pilti. Just samamoodi, nagu oleksid ise pildi sees.

Mobiile saab akupangast täis laadida tavaliselt mõned korrad, arvutit eriti ei saagi täis. Mõned võimsad akud aitavad käivitada ka mootorratast või sõiduautot. Ankeri võimas laadija aga võib särtsu anda sinu iPhone´ile kuu aega järjest ja vajadusel natuke turgutada ka teele jäänud autot. Kõik on võimalik.

Gimbal, Steadycam, stabilisaator - headel lastel mitu nime. Ja need asjad on tõesti head, kui tahad oma kaameraga sujuvalt filmida, ilma et käe värinad ja sammude jõnksatused videopilti hüplema ei paneks. Droonides hoiavad Gimablid kaamerat alati õiges asendis paigal, kontsertidel jooksevad ringi operaatorid, kellele selga riputatud rihmadest ja rauast koosnev konstruktsioon näitab pilti, nagu sõidetaks hoopis sujuvalt kaamerarelssidel. Kuid mobiiliga filmijad tahaks ka sellist proffi paigalseisvat pilti... ja varsti on see võimalik.

Nutistu ehk Asjade Internet on järgmine suur haip, mis turundustiimide poolt publikule kaela paisatakse kui paratamatus, millega peame varsti harjuma. Selle üldise pealkirja all räägime aga hoopis ühest konkreetsest tootest, mis tõesti seda võrguasjandust paremaks muudab - iBeaconi laadsest tootest GCell, mis töötab "peaaegu" igavesti - ehk siis oma eksistentsi lõpuni, vajamata laadimist.

Kui siiamaani kasvas mikroprotsessoris olevate transistoride arv keskmiselt kahekordseks iga kahe aasta tagant, siis nüüd on esimest korda aastakümnete jooksul oodata stagnatsiooni. 1965. aastal sõnastatud Moore´i seadust ei suuda protsessoritootja Intel enam järgida. Lagi on ette tulemas, kuna 14 nm mikroarhitektuuri pealt 10 nm peale minek on juba ülimalt raske ja sealt veel väiksemas maailmas tulevad vastu piirangud, mis tähendaksid juba aatomite rittaseadmist. Viis aastat tagasi peeti võimatuks kiibitehnoloogias alla 14 nm minemist. 22 nm tehnoloogias oli dielektriku kiht juba 2-3 aatomit paks ja sealt polnud võimalik enam midagi õhemaks võtta.

6. märtsini saab Samsungi uusi nutitelefonide lipulaevu Galaxy S7 ja S7 edge osta eelmüügist koos tasuta virtuaalprillidega, mis muidu maksaksid eraldi ca 100 eurot ja mida eraldi Eestisse müüki esialgu ei tule. Kuid siis tuleb osta kallis S7 telefon, mis maksab Telias alates 719 eurost. Kallivõitu on see päris paljudele, kellel aga korralik mobiil juba olemas ja tahaks ka piiluda virtuaalreaalsuse maailma.

Asjade Internet, nagu äsja kirjutasime, paneb ka veekannud ja pesumasinad Internetti. Mis veel võiks meie ümber nutikas olla ja WiFi-ühendust küsida? Sellele vastab Telia, kutsudes asjade Interneti VUNK-ile. Järgmisel nädalal Tartus toimuva VUNK IoT Challenge raames on kõik ettevõtlikud inimesed ja startup firmad oodatud looma uusi ja põnevaid asjade interneti valdkonna lahendusi, mida saaks kasutada nii Eestis kui mujal maailmas.

Asjade Internet (Internet of Things – IoT) on kujunenud maailmas väga kuumaks teemaks ning seda kohtab üha uutes valdkondades. Miks sellest teemast sedavõrd palju räägitakse?

Uudissõna nutistu tähendab asjade internetti ehk Internet of Things (IoT), millest paljud ei saa midagi aru - miks asjad peaksid Internetti minema? Mobiilidest, külmkappidest ja arvutitest on niigi küll juba, kui need netis on.

LG Electronics koostas lihtsa ülevaate, mille abil saab teistele seletada, mis see nutistu on või enda jaoks olukorra selgemaks teha.