Uudised | AM.ee

Uudised

Teateid arvutimaailmast.


Värviprinterid trükivad salakoode

Eelmisel aastal avastas PC World, et paljude värviprinterite väljatrükkides on lisaks soovitud kujutistele ka hulk kollaseid täpikesi, mis on nähtavad ainult luubiga ja õiges valguses.

Kõlab nagu konspiratsiooniteooria? Nüüd on aga saladus avastatud ja teada on, mida tähendavad Xeroxi printerite poolt loodud pisikesed kollased täpid. Nimelt on tegu printeri seerianumbri ja kuupäevaga, mil dokument prinditi.

3 GB kõvakettaga mobiiltelefon

Samsung

Nädala alguses tutvustas Samsung Lõuna-Koreas uut mobiiltelefoni, millel on 3 GB suurune kõvaketas.

Samsungi eelmine kõvakettaga telefon mahutas 1,5 GB ulatuses andmeid. Uus mudel SPH-V7900 toetab mitmeid muusika- ja videovorminguid ning on varustatud väikeste kõlaritega.

Telefoni müüakse ainult Koreas ning see maksab umbes 9000 krooni.

Nokialt kolm uut telefoni

Nokia

Nokia tutvustas kolme uut mobiiltelefoni, mis peaksid järgmisel aastal müügile jõudma.

E-seeria mobiiltelefonid E60, E61 ja E70 toetavad e-postiteenust ja kiiret push-to-talk funktsiooni.

Lisaks Nokia enda tarkvarale Nokia Business Center ühilduvad telefonid ka Blackberry Connecti ja Good Technology GoodLinkiga.

Uued E-seeria mudelid baseeruvad Series 60 platvormil ning toetavad ka 3G-d.

Laste õiguste kaitsest infoühiskondlikus Eestis

Võsukeste arvutihuvi ei tule ühelegi lapsevanemale üllatusena, erinevalt arvutimängude müüja inkassonõudest, piraatplaatide valmistamise süüdistusest või teismelise tütre poolalasti pildist mõnes foorumis.

Kui lastepornograafia keelatusest teab enamus veebihaldureid ja -kasutajaid, siis mitmetest laste õiguste kaitsele suunatud õiguspügalatest pole avalikult kuigi palju räägitud. Järgnevaga püütagu seda tühimikku veidi täita.

Laste õiguste kaitse taustinfo

GPS–i jälg kaardil

Arvutimaailmas 2/2004 kirjeldasin lihtsamaid võimalusi GPS–ide keele — NMEA — salvestamiseks. Liikudes salvestub GPS–i jälg. Kuidas teha nii, et seda kogutud materjali oleks võimalik hiljem visualiseerida ja teistelegi demonstreerida?

Uus kronoloogia

Viimastel aastakümnetel on süvenenud ning Interneti levikuga lausa plahvatanud kahtlused, et inimkonna ajalugu oma praegusel kujul (nagu meie seda koolis õppisime), on vale. Mitte just otsene võltsing, kuid väga katkendlike algdokumentide alusel kokku seatud kollaazh, mis peidab endas mitmeid avastamata miine. Arvuti ja statistiliste meetodite abil on ajaloost avastatud mitmeid ebakohti ning Internetis on need leidnud ka laialdast kajastamist (Google: „Fomenko New Chronology”).

Mis on valesti?

Kas autoriõigus ikka on Eesti rahvuslikes huvides?

Esimeste osade (AM nr 2 ja 3, 2003) järel küsiti minult, kas ma ässitan rahvast seaduse vastu? Ei, ma püüan vältida tabuteemade teket. Rahvusküsimuse ning kõrgete riigiametnike punaparteilisuse kõrval on meie riigis kujunemas tabuteemaks autoriõiguse väärastunud vormidest rääkimine. Käesolev artikliseeria on arglik katse neid keerulisi probleeme siiski käsitleda, kusjuures rõhk on ametlikest erinevatel seisukohtadel.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.