Äsja esitleti avalikkusele uusimat Samsungi lipulaeva mobiilinduse vallas - Samsung Galaxy S III-e. Tegemist pidi olema uue kontseptsiooniga, mis mobiiltelefonide turgu muudab. Juunist saame seda loodetavasti ka Eestis oma käes üle kontrollida.

Kuna just oli toimetuse testilaual ka HTC nn lipulaev One X, siis on muidugi kahte kanget hea võrrelda (Galaxy S III võrdlust saab küll esialgu teoorias, tehniliste andmete pealt teha).

Loodusest inspireeritud GALAXY S III tuvastab kasutaja näo, hääle ning liigutused. Samsung GALAXY S III on Euroopas saadaval alates mai lõpust ning Eestis juunist.

4,8-tolline HD Super AMOLED ekraan on väga suur telefoni kohta. Viimasel ajal ongi trend nutitelefonide ekraani suuremaks venimise suunas. Samsungi ekraan on HTC omast vaevumärgatavalt suurem, kuid resolutsioon on sama - 1280 x 720 p HD.

Tele2 vahetab kahe aasta jooksul Eestis ja Baltimaades välja kogu oma raadiovõrgu ja keskseadmed, sõlmides Nokia Siemens Networksiga ühe oma tegevusajaloo suurima tarnelepingu.

Tele2 Eesti juhatuse esimehe Mindaugas Ubartase sõnul arvestas ettevõte, et seoses 4G võrgu arendamisega on majanduslikult ja tehniliselt kõige mõistlikum vahetada välja kogu olemasolev võrk. Uus saab olema Baltimaade kõige moodsam.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) kuulutas tänasel aastakoosolekul välja ITL-i aastaauhindade saajad.

Aasta Idee 2011: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium – avaliku sektori valduses oleva teabe teenuste väljatöötamiseks ettevõtetele kättesaadavaks tegemise eest.

Aasta Tegija 2011: advokaat Karmen Turk – ACTA-temaatika laiaulatusliku diskussiooni algatamise eest. Karmen Turk töötab advokaadibüroos Tamme Otsmann Ruus Vabamets.

Aasta Tegu 2011: e-raamatute arendajale Margus Küppar’ile (Eesti Digiraamatute Keskus) – e-raamatute ja lugerite jõulise populariseerimise ning läbimüügi suurendamise eest. 

.ee tippdomeeni senised eraisikutest kontaktisikud Endel ja Jaak Lippmaa esitasid rahvusvahelist internetikorraldust koordineerivale ICANN-ile (Internet Corporation for Assigned Names and Numbers) soovi peatada .ee tippdomeeni re-delegeerimine Eesti Interneti SA-le vaatamata sihtasutuse loomisel tehtud kokkuleppele koondada Lippmaade käes olnud rollid loodud sihtasutusse.

Peale Lippmaade esitatud vaidlustamist teatas Eesti Interneti SA juhatuse esimees Marek-Andres Kauts, et Eesti Interneti SA nõukogu otsustas re-delegeerimise protsessi ICANN-is jätkata vaatamata kontaktisikute (Lippmaade) otsusele asuda seda vaidlustama.

Gartneri ennustuste järgi lähevad tahvelarvutid sel aastal kaubaks paremini, kui eelmisel aastal. Pole ka ime - esimesed Androidiga tahvlid maksavad juba alla 100 dollari ning uut iPadi ostetakse ka rekordigraafikus.

Lõppkasutajale müüdavate tahvlite arv ulatub Gartneri ennustuse kohaselt sel aastal 118,9 miljonini, mis on 98 protsenti kasvu võrreldes 2011. aastaga, kui müüdi 60 miljonit tükki.

Eesti tõusis värskes Maailma Majandusfoorumi (WEF) globaalse infotehnoloogia raportis (GITR) 24. kohale. Raport  hõlmab 142 riiki ning vaatamata  riikide arvu kasvule parandas Eesti oma positsiooni kahe koha võrra.

Eesti hea positsiooni kindlustasid avaliku sektori ja eraisikute tehnologiakasutus ning IT-innovatsiooni toetav seadusandlus, mis on kaasa aidanud ID-kaardi, digiallkirja ja e-valimiste laialdasele kasutamisele.  Paranemisruumi on ettevõtluse õiguskeskkonna kvaliteedil ja erasektori tehnoloogiakasutuses, seda ennekõike mitte-IKT sektoris.

“Uuele tasemel jõudmiseks peame panustama nii haridusse, näiteks läbi IT Akadeemia kui ka IT laiemasse kasutamisse ettevõtluses nagu paljud edukad startup-firmad tõestanud on. Võimekust meil selleks on, nüüd läheb vaja julget pealehakkamist, näiteks teenindavas sektoris.“ kommenteeris raportit Arengufondi ekspert Kristjan Rebane.  

Täpselt 20 aastat tagasi käivitus Eesti esimene internetiühendus välismaailmaga. Kui 1990. aastal seati sisse UUCP (UNIX-UNIX arvutite ühendamise protokoll) ühendus Tallinna Küberneetika Instituudi ja Soome UNIXi Kasutajate Grupi (FUUG) vahel, siis sai vahetada vaid elektronposti ja lugeda uudisgruppe. Seda tehti üle ühe aeglase modemi, mis ühenduse saamiseks pidi valima kaugekõne Soome. Tegemist oli esimese arvutisidega muu maailmaga.

Mõistetavalt oli selline ühendus mitte üksnes vaevarikas, vaid ka ebapiisav, kuna ei võimaldanud kasutada interneti kõiki võimalusi.

Paypal esitles eile oma uut makselahendust Paypal Here, mille abil saavad väikepoodnikud ja teenindusasutuste pidajad klientidelt makseid vastu võtta.

Süsteemi põhikomponent on kolmnurkne mobiili lisaseade, mis käib telefoni 3,5 mm kõrvaklapipistikusse. See seade toimib magnetkaardilugejana. Telefonis aga on Paypali rakendus, mis krediit- ja deebetkaardiandmed vastu võtab ja makse sooritab. Kuid lisaks võib koostöös Card.io rakendusega krediitkaardiandmeid ka lihtsalt mobiilikaameraga pildistada - vajalikud numbrid loetakse sisse ja n.ö internetimakse saab ikka sooritatud. Samuti võib telefoni kaameraga sisse lugeda klientide esitatavaid kuponge, tšekke jms. 

Digiajastul hakkavad ka raamatukogud põhjalikult muutuma - paberkandjal teose väljastamise asemel võib juhtuda, et peagi saab näiteks digitaalset koopiat välja laenutama.

Nii saabuski Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogule eritellimusel valmistatud automaatseade, mis kasutab esimesena DL-3000 seerias Prantsusmaa firma i2S uusimaid digitaalkaameraid, mis võimaldavad teavikuid skaneerida sobiva tarkvara olemasolul isegi lahutusvõimega 800-1000 dpi (täppi tolli kohta) ja kuni A1 mõõdus (näiteks ajalehti).

Kui veel kümme aastat tagasi oli kontorist koju töötama kolimine kasvõi osa tööajaga suhteliselt haruldane, siis nüüd, Microsoft Eesti ja Elion korraldatud uuringu põhjal selgub, et enamus töötajaid on seda juba proovinud.

Veebruaris tehtud uuring selgitas välja uute tehnoloogiate ja interneti vaba leviku mõju inimeste tööharjumustele. Selgus, et 84% eestlastest teeb osaliselt tööd kodust, kolmveerand inimestest kasutab töötamiseks ka nutitelefoni ja 57% vastanutest korraldavad koosolekuid interneti vahendusel.

„Nutitelefonide, sülearvutite ja tahvelarvutite levik ning pilvetehnoloogia lahendused võimaldavad tööd teha kõikjalt. Enam pole oluline, kas töötaja istub kontoris, kohvikus või kodus diivanil. Ettevõtja seisukohast on see oluline, sest suureneb töötajate paindlikkus ja vähenevad väljaminekud näiteks kontori ja IT-infrastruktuuri ülalpidamisele,“ kommenteeris uuringut Microsoft Eesti juht Rain Laane. „Meil võib töötada näiteks pool ajast väljaspool kontorit, tööga rahulolu on sellest oluliselt kasvanud ja inimesed saavad ise oma aega planeerida,“ lisas Laane.