Uudised

Teateid arvutimaailmast.


Nutiturvalisuse uuring: Seitse last kümnest saab nutitelefoni kasutada piiramatult

Nutiseadmeid omab või neid on võimalik kasutada 60 protsendil Eesti elanikkonnast alates kuuendast eluaastast. Nii selgub täna esitletavast nutiseadmete turvalise kasutamise uuringust. Isiklik nutitelefon on olemas ca pooltel (ca 603 000 inimest) ja isiklik või perekasutuses tahvelarvuti veidi enam kui kolmandikul (ca 455 000 inimest).

Paljud nutiseadmed on samaaegselt kasutusel nii tööks kui meelelahutuseks, samuti jagatakse neid peresiseselt või isegi sõpradega. 6-8-aastastest lastest omab 38% isiklikku nutitelefoni ja 21% isiklikku tahvelarvutit. Põhikooliks (12-14 a) on nutitelefoni omanike osakaal kasvanud juba märkimisväärse 76%-ni.

12 protsenti veebikasutajatest Euroopas ei usu küberohtudesse

Pilt on eemaldatud.Eesti on ka küberohtudesse uskumise edetabelis keskmisest vähem uskuv riik. Kaspersky selgitas oma uuringus 23 riigi seas välja, et mitteuskujaid küberohtudesse on Euroopas 12 protsenti.

Nagu näitas koostöös ettevõttega B2B International tehtud Kaspersky Labi uuring, ei usu 12% veebikasutajaid Euroopas küberohtude võimalikkusesse. Nende meelest on veebiturbevahendite arendajad neid ohte üle paisutanud. Kuid kaitse puudumine on siiski igapäevane risk kasutajate andmetele ja virtuaalelule.

Selgusid 2014. aasta parimad arvutijoonistused

EENet on igal aastal kuulutanud välja arvutijoonistuste võistluse ja valinud parimad tööd, mille tegemisel on lõuendina kasutatud arvutiekraani. Nii juhtus ka sel aastal. Osales 5327 arvutijoonistust 4850 autorilt 178 koolist, juhendajaid oli 190. Võitjad on selgunud. Siin nad on. (kõrvaloleval pildil:  Üle 18-aastased joonistajad, 1. koht: Silvia Sigrid Sillaots (21 a), Tartu Kõrgem Kunstikool, "Minu lemmikspordiala")

Kuni 10-aastased joonistajad

Esimene koht: Katherine- Cassidy Kiisa (10 a), Tallinna Südalinna Kool, juhendaja Katre Randmaa. "Ööjooks"

Teine koht: Margaret Kalm (10 a), Tallinna Pääsküla Gümnaasium. "Loodus on spordiväljak"

Kolmas koht: Kärolin Kiin (9 a), Konguta Kool, juhendaja Elin Karuoja. "Minu lemmikspordiala"

Uus ja ilus suhtlustarkvara Skype´i tegijatelt: Wire

Skype´i kaaslooja Janus Friis ei malda kohe kuidagi oma teenitud puhkust nautida, vaid alustas mõni aasta tagasi jälle ühe uue suhtlustarkvara-idufirmaga. Õnneks on ta sinna taas kaasa haaranud ka Eesti tegijaid, nii et suhtlustarkvarale Wire saab ka #Estonianmafia tagi külge kleepida.

Wire on väljas IOS-ile, Androidile ja Mac OS X-ile. Varsti on tulemas ka veebiversioon. Tegemist on Skype´i sarnase suhtlustarkvaraga, kuid hoopis moodsamas võtmes. Rakenduse disain on lihtne ja puhas, mobiilis akusäästlikult tume ning lubab lisaks tekstidele ja kõnele vahetada ka faile ja mängida multimeediat. Soundcloudi helid lubatakse taasesitada kõrgkvaliteetselt, ka jagatavaid Youtube´i videosid saab vaadata korraliku kvaliteediga. Tekstilisest vestlusest saab peaaegu nähtamatult üle minna kvaliteetsele kõnele. Andmed on krüpteeritud, vestlused on seadmete vahel sünkroniseeritud.

Mart Laanpere: koolid on saavutanud Digipöördes rohkem, kui oodata oskasime

Samsung teeb koolides digipööret. Eile toimus selle kooliuuendusprogrammi viimane koolituspäev ning juba tuleval nädalal esitlevad pilootkoolid programmi lõpuüritusel oma digipöörde projekte ja koolides saadud tulemusi.

Koolitusjuhi Mart Laanpere sõnul on kõik kaheksa pilootkooli viinud läbi suuremaid muudatusi, kui esialgu eesmärgiks seati.  

Haridusekspertidest koosnev žürii hindab pilootkoole ja nende digipöörde projekte kolmes kategoorias: kooli digitaristu areng, nutiseadmete abil uue õpikäsituse juurutamine ning muutuste juhtimine koolimeeskonnas. Koolitusjuhi ja žürii esimehe Mart Laanpere hinnangul on kõik koolid teinud nendes valdkondades suuri edasiminekuid ning koolid on haaranud digipöördesse ka kohalikud omavalitsused ja lastevanemad.

Hiire asemel klotser - kantavad seadmed ronivad sõrme külge

Nutikell randmel, pulsivöö särgi all, handsfree kõrvas - kuid kehal on veel palju kohti, kuhu mõni uus seade riputada (nahaalustest kiipidest me seekord ei räägi). Uus idufirma Mycestro on leidnud ühe hea vaba koha - nimetissõrmel. Nii et viska klotser minema ja pane Mycestro asemele - sellega saab arvutit juhtida lauapinda vajamata. Ning mitte ainult arvutit - eriti mugav on selline vidin näiteks nutiteleri või projektori juhtimisel. Ka haiglates ja tööstuses nähakse sellel vidinal potentsiaali, samuti aitab Mycestro neid, kelle ranne on tavalise hiire poolt haigeks tehtud.

Surm tuleb kommentaaridega: Wordpressi suur turva-auk vajab lappimist

Kui sul (või su firmal, või sõbral või kolleegil) jookseb Wordpressiga veebileht, siis on aeg endalt või teistelt küsida, kas hiljutise suure turvaaugu lapp on juba peale pandud.

Seda tasub kindlasti teha, sest turvarisk on suur ja tulemus võib olla näotu. Ligi 86 protsenti Wordpressi veebidest sisaldab kommentaarimooduli XSS turvaauku (XSS = cross-site scripting). See võimaldab serverisse pugeda ja külastajate masinaid rünnata.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.