Tiigri kukkumine pole siiski pikk, langeti vaid ühe koha võrra. Põhjuseks on lairiba püsiühenduse kallidus võrreldes teiste riikidega. Ei ole aidanud Estwin ega tihe rebimine m-interneti turul. Ikka on kaabel kallis.

Maailma Majandusfoorum koostöös Ciscoga avaldas ülemaailmse riikide IT arengu edetabeli (Networked Readiness Index Ranking), kus pingerida juhib Singapur, Eesti on 22. kohal.

Seitse aastat tagasi hoiatas USA föderaalne lennuadministratsioon FAA, et Boeingu Dreamlineri sarja lennukitel võib esineda turvarisk WiFi kaudu: nimelt kasutavad reisijad ja avioonika samu võrke, mis jätab vähemalt teoreetilise võimaluse, et pardal asuv häkker võtab lennuki juhtimissüsteemid üle.

Aasta(kümnei)d tagasi oli poodi minnes teleka valimine suur sündmus. Mõnikord kutsuti ka asjatundja kaasa. Keegi ei ostnud "põrsast kotis" ehk telekat niisama kastis. Enne vaadati ja võrreldi mitut eksemplari, pandi kõrvuti, et teada saada, millise isendi pildil on värvid "õiged". Siis tehti ost.

Nüüd, võib uuringutulemusi vaadates öelda, on asjad peaaegu samamoodi.

Nuhvlid Hiinast on kohal. Hiina nutitelefonitootja Meizu nutitelefon MEIZU M1 Note tuleb Eestis müügile sel nädalal. Mitmekülgne uus mudel saab olema konkurentsivõimelise hinnaga - kuni 250 eurot. Nutitelefonil on operatsioonisüsteem Flyme 4.0, mis põhineb Androidil ning Sharpi 5,5-tolline Full HD ekraan, kahe SIM-kaardi pesad, 4G võrgu tugi ning vastupidav mitmekihilisest plastikust korpus koos UV-kiirgust tõrjuva viimistlusega.

Infot lekib Internetti ühendatud seadmete ajastul igalt poolt. Nüüd selgub, et ka meie nutikad käevõrud võivad üht-teist lekitada, avastas Kaspersky Lab, tuntud antiviirusetootja.

Tuleb välja, et viimasel ajal laialt levinud fitnessijälgimisseadmed, mis koguvad andmeid kasutaja aktiivsuse kohta, võivad neid andmeid edastada ka teistele kui ainult otsesele omanikule. See spordikäevõrude omadus avastati, kui Kaspersky Lab uuris, kuidas käevõrud vahetavad andmeid nutitelefonidega.

Oled oodanud võimalust tõestada, et oled parim? Ei taha enam üle interneti suvalistele kohta kätte näidata vaid ihkad midagi suuremat?

1.-3. mail on sul see võimalus, sest juba kaheksandat korda toimuv HKHK Lanparty koondab enda ridadesse vaid parimad. Üritust viivad läbi Haapsalu Kutsehariduskeskuse IT-eriala õppivad noored ning nende juhendajad.

18. aprillil 2015 toimub Võru Spordikeskuses robotivõistlus Võru Roboti Tsõõr ja RoboMiku lahing.

Tegemist on pereüritusega, mis on kõigile osalejatele tasuta.

“Selline üritus annab võimaluse kõigil robootikaga tutvust teha - sõltumata sellest, kas nad on varem sellega kokku puutunud või mitte. Kohal on Eesti parimad tegijad robootikast ning kindlasti suudavad nad pealtvaatajaid üllatada”,  tutvustas üritust Ramon Rantsus MTÜ Robootikast.

RIA analüütik Anto Veldre kirjutab sellest, mida toob kaasa Google Chrome’i brauseriuuendus.

Järgmisel nädalal üllitab Google uue versiooni Chrome’i brauserist versiooninumbriga 42. Uuendus toob Eestis kaasa vajaduse uuendada digiallkirjastamiseks kasutatavat tarkvara (kuuekohaline kasutajahulk) ning teha muudatusi allkirjastamist pakkuvates veebiteenustes (kümneid, sadu teenuseid).

Chrome’i versioon 42 muudab viisi, kuidas ID-kaart brauseriga suhtleb – tegemist on padutehnilise standardiga, mille nime teadsid seni vaid programmeerijad. Kui tänaseni toimus brauseri ja ID-kaardi omavaheline suhtlus NPAPI (Netscape Plugin Application Programming Interface http://en.wikipedia.org/wiki/NPAPI) tehnoloogias, siis alates Chrome’i versioonist 42 alustab Google loobumist sellest pisut aegunud standardist. Säilitamaks Chrome’i puhul ID-kaardiga allkirjastamise funktsionaalsust, tuleb üle minna uuele tehnoloogiale “Native Messages API”. Seda tuleb teha umbes 4-kuulise akna jooksul, mis Google meile jätab.

Midagi pole teha, ka IT-inimeste tööd on tulnud robotid vähendama. IT infrastruktuuriga tegelev Eesti ettevõte ByteLife esitleb maailma suurimal virtualiseerimiskogukonna konverentsil Silicon Valley’s ainulaadset lahendust FlowGrab, mis toetab ettevõtte IT automatiseerimist.

7. aprillil kell 14 on kõik huvilised oodatud Tallinna Tehnikaülikooli aulasse, kus Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves peab avaliku loengu infotehnoloogia tulevikust.

Riigipea analüüsib meie igapäevaelu paratamatut ja aina kiiremini kasvavat sõltuvust digimaailmast. Suurel määral digitaalsetest lahendustest sõltuva riigina kogeme ja tunnetame digiajastu eeliseid, aga ka ohte ammu enne teisi.