Käes on mobiilimaailma uudiste kõrgaeg - homme algab Barcelonas Mobile World Congress 2015 ja enne seda teevad suuremad tootjad teatavaks oma suurimad uudised - parimad telefonid sel aastal.

Samsungil lõppes just Galaxy S6 ja S6 Edge´i esitlus. Ajakirjanikud lahkusid suurest saalist testtooteid proovima. Samsungi tehnilised töötajad jätkasid otseülekandel demoga, aga andmed ja pildid on juba avalikustatud.

Nii nagu Apple, Facebook ja Samsung, plaanib ka Google ehitada omale uue võimsa peakorteri Räniorus. Ja nagu tehnoloogiafirmale kohane, peab see olema pungil tehnika uusimatest saavutustest ja lahendustest.

Kui Apple´i peakorter tuleb nagu hiiglaslik ümmargune lendav taldrik, siis Google´i ehitis näeb välja pigem nagu tohutu telk või maapinnale laskunud võrkudesse mähkunud kookon. Meile Eestis meenutab see mõned suved tagasi võrgendikui poolt tehtud tihedaid võrke toomingatel, mille all nad rahulikult puulehtedega maiustasid.

Ega progressi vastu ei saa - kiire andmeside ei ole enam ainult meie taskus ja kotis, vaid tuleb ka randmele - LG uue nutikellaga Watch Urbane LTE.

Tehnoloogiaettevõtte LG Electronics (LG) esitleb nimelt järgmisel nädalal Barcelonas toimuval Mobile World Congress (MWC) tehnoloogiamessil maailma esimest LTE nutikella. Nagu LG senine nutikell, on ka LG Watch Urbane LTE ilus ja hästi disainitud soliidne kell. LTE on järgmise generatsiooni kantaval seadmel peal lisaks NFC-tehnoloogiale ning muudele funktsioonidele.

Inc.com avaldas loo maailma tehnoloogialinnadest, mis tulevikus muutuvad tõelisteks tõmbekeskusteks, kuhu koondub tehnoloogiainvestorite raha ja kus alustavad idufirmad oma tähelendu.

Seal pole maailma praeguseid metropole. On hoopis uued kohad. USA-s Räniorus on selle kaardi järgi päris pime.

Uuteks tõmbekeskusteks on Dubai, Santiago, Istanbul, Shenzen ja... Tallinn.

Iga-aastase lugejaküsitluse tulemused on jälle selgunud. ja selgus ka auhinna - ACME saadetud arvuti- ja tööl või koolis käimise koti Nest uus omanik.

Kõigepealt aga sellest, millest kõige rohkem tahetakse lugeda. Esikolmik tuli järgmine:

Norra päritolu maailma üks esimesi Hi-Fi kadudeta muusikastriimingu pakkuja TIDAL laiendas tänasest oma HD-muusika teenuse Eestisse. TIDAL edastab üle Interneti kadudeta muusikastriimi formaadis FLAC/ALAC, 44,1 kHz / 16-bit  ja 1411 kbit/s. Muusikavalikus on 25 miljonit lugu, 75 000 muusikavideot, lisaks artikleid ja intervjuusid. Reklaamivaba teenus maksab 13,99 eurot kuus, Hi-Fi heli saab kuulata veebilehel www.tidalhifi.com või alla laadida vastava äpi iTunes´i App Store´ist või Google Play Store´ist.

Pealkirjas mainitud valus kaotus tabab pigem tarbijaid kui Sony, sest lahkumine mobiiliturult ennustab sellele korporatsioonile hoopis 25-kordset kasumikasvu: keskendumine kaamerasensoritele ja Playstationile on niivõrd palju kasulikum kui rabelemine Samsungi, Apple´i ja veel mõnede tõusvate Aasia tähtede kõrval mobiilide massiturul olematu kasumi nimel.

Tarbijaile on Xperia seeria kadumine ilmselt valus kaotus, sest eelmisel aastal valisime ka AM-is parimat äritelefoni ja nii žürii kui rahvas arvasid, et Sony Xperia Z3 on parim. Paraku lähevad head telefonid Nokia teed.

Tehnilise Järelvalve Amet (TJA) käis mööda Eestit ja mõõtis jälle operaatorite andmesidet. Allalaadimise keskmised kiirused 4G võrgus olid EMT-l 46,1 Mbit/s, Elisal 28,9 Mbit/s ja Tele2-l 24,6 Mbit/s. Üleslaadimise kiirused fikseeritud mõõtekohtades olid vastavalt EMT-l 23,2 Mbit/s, Elisal 15,5 Mbit/s, Tele2-l 10,1 Mbit/s.

Vilepuhujalt Edward Snowdenilt lekkinud dokumentide järgi murdsid USA ja Briti luureorganisatsioonid sisse Hollandi firma Gemalto sisevõrku ja näppasid sealt SIM-kaartide võtmed. Nende krüptovõtmetega on võimalik pealt kuulata SIM-kaartdielt tehtavaid kõnesid ja andmesidet. Lekke paljastas Snowdenilt saadud dokumentide põhjal veebiajakiri The Intercept.

3D printerid ja DNA süntees on kiirelat arenenud peaagu käsikäes või siis vähemalt samal ajal ja samas tempos. Teadlased on nende kahe valdkonna ühendamisele juba ammu mõelnud, kuid esialgu polnud veel töötavaid lahendusi õnnestunud teha. Aga varsti on see võimalik.

Üks võimalus oleks DNA-sse salvestada infot, mis säiliks miljoneid aastaid. Kui iidsete tsivilisatsioonide kivitahvlid on siiamaani loetavad, siis meie aja kõvakettad või veel vähem CD-d või isegi paberdokumendid kuigi kaua vastu ei pea. Mida teha? Kuhu salvestada petabaidid infot, mille hulk mitmekordistub iga aastaga?