Intel teatas täna Aasia IT-messil Computex Taipei oma uute protsessorite ja kiibistike väljatulemisest, mis toetavad odava hinnaga üliõhukeste sülerite turuletulemist.

Uued Inteli ülimadalpingelised (ULV - Ultra Low Voltage) protsessorid kaaluvad vähe, on pisikesed, tarbivad eelkäijatest tunduvalt vähem energiat ja on hinna poolest sarased keskmistele turul valitsevatele protsessorikiibistikele.

(Arvutimaailm 10/08)

Toughbook on reklaamides saanud omale imidži kui arvuti, millega võib minna vette, lahingusse ja tankiroomiku alla ja ta töötab siiski. W7 on Toughbookide seas nagu Hummeri linnamaasturist mudel – teda vette pista ei või ja autoratta all läheb ka üsna kindlalt katki, kuid ometi saab selle arvutiga tööd teha rasketes tingimustes, näiteks külmas, niiskes või tolmuses kohas.

Arvutimaailm võttis Toughbooki kaasa Lääne-Eestisse must-toonekure fännide kokkutulekule keset metsi ja soid.

(Arvutimaailm 10/08)

Asus on korra juba väikese revolutsiooni korda saatnud ning seda sülearvutite valdkonnas, hakates oma Eee PC-d pakkuma keskmise mobiiltelefoni hinnaklassi jääva summa eest. Seega pole erilist põhjust imestamiseks, et see Taivani firma üritab ka lauaarvutite turuosas hinnatundlikumat klienti endale võita. Sarnaselt sülearvutiga, on ka sellel tootel liiginimes sees kolm lihtsust tähistavat E-d (’easy’ – ingl.k.) – rõhutamaks lauaarvutite hulka kuulumist on kolmekordsele E-le lisatud ka Box. Ehk siis Asus Eee Box – sest milleks maksta rohkem?

Arvutimaailma juuninumbri tegemine käib täie hooga. Nädal veel jäänud ja siis hakkavad trükipressid tööle, et 12. juunist oleks värske ajakiri lettidel (ja postkastis).

Et arvutiajakirja lisaks ränist ja värvilistest metallidest valmistatud toodetele ka rohelist tooni anda, olime me terve eilse päeva väljas ligi 30-kraadises leitsakus. Sündmuskohaks Rapla vana savikarjäär, kus jooksime terve päeva sülearvutitega lompide vahel.

Microsoft Eesti kutsub üles Eesti koole osalema rahvusvahelises programmis “Innovaatiline kool.” Programmis osalemine annab õppeasutustele võimaluse oma kooli rahvusvaheliste ekspertide kaasabil arendada.

Programmi raames toimuvad erinevad koolitused maailma juhtivate spetsialistide juhendamisel, pakkudes koolile võimaluse rakendada 21. sajandi õpetamise põhimõtteid. Eelmisel aastal viis Microsoft läbi pilootprojekti 12 koolis üle maailma. Sellel aastal programm laieneb järgmisele 30 koolile ning konkursi abil soovitakse leida ka programmi tingimustele vastav innovaatiline kool Eestis.

LG Electronics teatas, et on müünud üle 20 miljoni täispuutetundliku ekraaniga mobiiltelefoni alates nende turuletoomisest veidi enam kui kahe aasta eest. 17 erineva mudeli seas on kõige hinnatumad olnud LG-KE850 (PRADA), LG-KU990 (Viewty), KP500 ja KM900 (ARENA).

Veel eelmise Arvutimaailma numbri kirjutamise ajal oli meil teemade nimekirjas rida - Android HTC-lt. Nüüd pidime selle rea (vähemalt esialgu) maha tõmbama, sest HTC telefonide ühelt maaletoojalt, RR Advising & Tradingult saime teada kurvavõitu info, et lähiajal pole HTC-l plaanis Balti riike ja isegi Soomet oma Android-opsüsteemiga telefonidega varustada.

Androidiga telefoni saab siiski osta ka Eestist, näiteks mõne internetipoe kaudu. Üks võimalus on osta ka arendaja Android-telefoni komplekt, mis maksab ligi 400 dollarit (hind parandatud - toim.). Loodame, et suured tootjad siiski ümber mõtlevad ja Linuxi baasil Google´i opsüsteemiga telefonid ka siiakanti paiskavad. Ilmselt see siiski veel juhtub sel aastal vaatamata HTC otsusele, sest Androidi panevad sügisest oma uutesse mudelitesse pea kõik suuremad mobiilitootjad, v.a mõned üksikud erandid.

Märtsis täissidepakettidega eraisikutele välja tulnud Elisa teatas täna ka äriklientidele täissidepakettide väljatulemisest. Need sisaldavad ühe teenuse sees kõiki kontoris ja liikumises vajalikke sideteenuseid alates telefoni- ja netiühendusest ning lõpetades e-posti ja kodulehemajutusega.

Elisa Eesti juhatuse esimehe Sami Seppäneni sõnul vähendab selline ühtne pakett väikeettevõtte sidekulusid kuni 50%.

Tänasel VMWare´i seminaril pakuti välja idee, et virtualiseerimata server võiks olla maksustatud kui arutu ressursiraiskaja või serverite virtualiseerimine võiks saada maksusoodustuse.

EMC Computer Systemsi  Balti tootemänedžer Madis Pärn soovitas naljaga pooleks, et võiks ju kehtestada virtualiseerimismaksu, kui server on virtualiseerimata. Või kui karistamine võib liiga ekstreemne tunduda, siis võiks näiteks toetada neid ettevõtteid kasvõi Kredexi või EASi kaudu, kes kasutavad virtualiseerimist ja seega kasutavad oma servereid paremini ära. Tavaliselt kasutatakse 10% serveriressurssidest, kui pole virtualiseerimist. Virtuaalsetes keskkondades saab 60-80% serveri füüsilisest ressursist ära kasutada, üle selle on juba liiga piiri lähedal ja alla selle mõttetu raiskamine.

HP pakub alates sellest kuust äriklassi sülearvutitele jälgimis- ja andmete taastamise teenust, millega saab arvuti varguse või kadumise korral kaitsta andmeid ja hiljem ka arvuti üles leida, kui veab.

“Iga ettevõtte turvapoliitika oluline osa on andmete turvalisus ning üks suuremaid riske on sülearvutid, mis sageli majast välja satuvad,“ ütles HP partnerlussuhete juht Eestis Hendrik Lätti. Lätti lisab, et ajal, mil sülearvutid töökohtades üha rohkem kasutust leiavad, tuleks kindlasti üle vaadata ja uuendada turvanõudeid ja andmekasutuspõhimõtted.