Droonilennutamine on muutumas järjest populaarsemaks ja seoses sellega on ka droonide valik muutunud väga laiaks. Sellest tulenevalt tasuks oma esimese drooni soetamisel selgeks teha, mille jaoks seda kasutama hakatakse. Hansaposti veebikaubamaja IT- ja nutitoodete tootejuht Kaimar Kiik toob välja põhilised trendid droonimaailmast ning annab nõu, mida drooni ostes puhul kindlasti teadma peaks.
Droone saab laias laastus jagada järgmistesse gruppidesse:
- Mängudroonid
- Kaameradroonid
- Selfie-droonid
- Võidusõidudroonid
Iga droon on erinevate omaduste ning näitajatega. Fotograafia ja aerovideote jaoks mõeldud droonid on sageli suuremad ja võimsamad. Võidusõidudroonid on kergemad ja vastupidavamad. On muidugi erandeid ja sellepärarast tasuks enne korralikult eeltööd teha.
Hiljuti on hakanud turule saabuma ka droonid, mis on sobilikud video salvestamiseks, kuid samaaegselt kompaktsed ning kergesti kaasaskantavad. Seejuures on droonid varustatud ka vajalike sensoritega, et nende lennutamine oleks võimalikult turvaline ja lihtne. Sellest tulenevalt on enda prioriteetide paika seadmine enne ostu veelgi olulisem.
Drooni valimisel peaks endalt küsima järgmisi küsimusi:
- Kas hakkad drooni kasutama aerofotode või -videote salvestamiseks?
- Kui tähtis on fotode või videote kvaliteet?
- Kas hakkad drooni kasutama vabaaja veetmise eesmärgil?
- Kas lennuvideot soovitakse voogedastada mobiilsesse seadmesse?
- Ja igivana küsimus – kui suur on eelarve?
Lisaks peab arvestama, et mitte kõiki droone pole lihtne lennutada. Odavamatel droonidel võivad puududa sensorid, mis hoiavad drooni stabiilsena õhus.
Alustajale jaoks sobib ka DJI
Algajale droonilennutajale soovitaks näiteks Dji Phantom 3 drooni neljal põhjusel – see pole väga kallis, suudab ennast ise õhus hoida, on äärmiselt lihtsasti juhitav ning see suudab üsna arvestatava kvaliteediga videosid üles võtta. Siinkohal tuleb ära mainida, et isegi kui droon on üle kuhjatud erinevatest sensoritest, siis teatud ilmastikutingimustes ei pruugi neist kasu olla, näiteks järsu tuule suuna muutuse puhul.
Kuna droonidega tikub juhtuma õnnetusi, siis on tähtis ka varuosade kättesaadavus, mida tasuks kontrollida juba drooni valikul. Paraku pole sugugi kõigile droonidele võimalik Eestist varuosasid soetada.
Esimene droon ei pea olema tehnika viimane sõna
Kindlasti lähevad selles küsimuses ekspertide arvamused lahku. Mida kallim on droon, seda rohkem on see täis tehnikat, mis abistab sujuvamal sõidul ning tippklassi mudelid suudavad ka andurite abil takistustega arvestada. Sama, ilma harjutamise ja kogemuseta võib ka selle väga kiirelt ribadeks lennutada. Alustada võiks mõne soodsama drooniga ning proovida, kas selline hobi üldse meeldib. Kui käid korra kuus drooniga lendamas, ei ole profiklassi kuuluv masin tõenäoliselt otstarbekas.
Ole seadustega kursis
Kui droon on koju toodud, juhend läbi loetud ning mõned ohutust tagavad põhimõtted meelde jäetud, tuleb vaadata, kus ja kui kõrgele võib lennata.
Rusikareegel on, et lennujaamadega linnades ja nende lähivaldades on selles osas piirangud ja seal lendamiseks on vaja Lennuameti kooskõlastust. Lisaks on osadel looduskaitsealadel ja näiteks Ämari õhuväebaasi ümbruses lendamine sootuks keelatud ja lube ei väljastatagi. Seega vaata eelnevalt üle, kas soovitud paigas on lendamine lubatud ja kas selleks on tarvis Lennuameti luba, mida on võimalik taotleda www.lennuluba.ee. Kontrollimata õhuruumis on lubatud ilma lennuloata lennata kuni 500 jala ehk ca 150 meetri kõrguseni. Kindlasti tasub kõrgustesse liikudes arvestada ka drooni võimete ja enda kogemustega.
KAIMAR KIIK
Hansaposti IT- ja nutitoodete ostujuht