(Arvutimaailm 5/09)

? Kuidas ühendada omavahel nii GSM-, WiFi- kui ka VoIP-tehnoloogiad selliselt, et need suudaksid üksteist täiendada ning et see ettevõttele ka mingit kasu annaks?

! Eelmise aasta novembrist on Eestis olemas DiVitase sidelahendus, mis kõiki neid tehnoloogiaid ühendab, laiendades märgatavalt mobiiltelefoni kasutusvõimalusi.

DiVitase süsteem koosneb kahest komponendist: kliendist (mobiiltelefon) ja serverist, mis ühendatakse ettevõtte võrgusüsteemiga. Lahendus ühendab endas nii GSM-, WiFi- kui ka VoIP-tehnoloogiaid, mis laiendab märgatavalt mobiiltelefoni kasutusvõimalusi ja suurendab mobiiliga rääkimise leviala (nt majades, kus siseruumides kipub levi kaduma, kuid on olemas stabiilne WiFi-ühendus). Samas aitab süsteem näiteks välismaale reisides kõnekuludelt kokku hoida. Kõige selle juures on süsteem ka turvaline, sest kõneserver on firma enda kontrolli all ja üle interneti tehtavad kõned on krüptitud.

(Arvutimaailm 3/09)

? ID-kaardiga on seni saanud osta bussipiletit, käia valimas ja siseneda panka. Nüüd selgub, et varsti polegi enam ID-kaarti e-pileti ostmiseks vaja.

! Käisime Sertifitseerimiskeskuses uurimas ja tõepoolest, igaüks võib teha nüüd lahenduse, milles pilet võidakse müüa mitte ainult isikutunnistusele, vaid suvalisele elektroonilisele kaardile.

Kui oleks vaja kirjeldada Sertifitseerimiskeskuse uusi piletisüsteemi teenuseid ühe SMSi mahus, siis võiks 160 tähemärgiga öelda nii: ID-pileti võib välja anda ükskõik millisele kaardile, millelt on võimalik välja lugeda üht unikaalset numbrit ning mille kasutamise suhtes on kokku lepitud.

(Arvutimaailm 4/09)

? Tahate proovida Linuxit või kätte saada faile mittekäivituva operatsioonisüsteemiga arvutist, kuid parasjagu pole CD-toorikut kuskilt võtta?

! Ka tavaline mälupulk sobib! Mälupulgale valab Linuxi programmike UNetbootin, mida võib käitada Windowsis või Linuxis.

Linux on turvaline opsüsteem, millega IT-professionaalid on ammu tuttavad. Lisaks serverites kasutamisele on Linux hakanud jõudma ka tavakasutajateni kontorites, kuid kasu võib temast olla ka arvutite remondil ning probleemide lahendamisel. Erinevalt Windowsist saab pea kõiki Linuxeid täna proovida „elusplaadilt” – lastes masina CD-plaadilt käima, saab kasutada opsüsteemi koos rakendustarkvaraga. Alati pole plaaditoorikut käepärast raisata või optilist seadet kaasas – õnneks on praegu mälupulgad soodsad, levinud ja piisavalt mahukad, et terve opsüsteem kenasti ära majutada.

(Arvutimaailm, 02/2007)

Mida teha, kui lehekülg, mille uuendamisega tahame olla kindlalt kursis, ei paku meie RSS-lugejale uudistevoogu? Aga sel juhul teeme sellele lehele RSS-voo ise.
RSS-voogude genereerijaid veebilehtedele leiab lausa mitu. Nende tööpõhimõte on aga üks – kodulehel, kus puudub RSS-uudisvoo väljund, analüüsitakse HTML-i ja eemaldatakse sealt kõik mittetekstiline info. See pannakse omakorda ümber XML-kujule ja kui selles tekstilises osas toimub muutusi, ongi uus artikkel uudisvoos sündinud.

(Arvutimaailm 9/2005)

Ma nägin und ühest riigist, kus puudusid juhid. Seal polnud ametkondi, polnud parlamenti, polnud ministreid, polnud nõunikke, polnud volinikke - polnud administratsiooni. Kuid olid olemas kõik tavakodanike seisukohalt vajalikud riiklikud hüved - tervishoid, haridus, kultuur, turvalisus, heakord, logistika. Suure administreeriva rahvamassi asemel oli vaid üks suur infosüsteem, mis ühest otsast imes sisse riiki puudutavaid andmeid ning kodanike eraldatavaid vahendeid, teisest otsast sülitas välja aga käske ning raha.

(Arvutimaailm 9/2005)

Sel kuul toob StarForce välja viirusetõrjetarkvara Safe’n’Sec uue versiooni. Kirjutamise ajaks ei olnud seda võimalik veel testida, kuid proovisin eelmist versiooni - Safe’n’Sec 1.1, mis peaks ka Eesti keeles kättesaadav olema.