Hea küberhügieen on tänapäeval peaaegu sama tähtis kui kätepesu. Nii ongi hea kasutada mõnesid näpunäited, kuidas tagada enda kontode ja seadmete turvalisus ning kuidas märgata meid ümbritsevaid küberohte.

Petturid, kes veebis varitsevad võivad olla igas vanuses, tegutseda üksi või mitmekesi, nii Eestis kui välismaal, kuid sõltumata profiilist on igaühel neist tekkinud osavus inimesi pettuse õnge püüda. Ohvreid ei valita pikalt.

Mida saab teha tavaline inimene, et kaitsta end igapäevaselt küberohtude eest?

Talvel võivad jäised teed, külmakraadid ja ootamatud lumetormid muutuda autojuhtidele ja nende sõidukitele tõsiseks katsumuseks. Seepärast tuleb oma auto külmaks hooajaks põhjalikult ette valmistada ning tagada, et kõik toimiks korralikult. Siin on carVerticali koostatud nimekiri praktilistest nõuannetest, mis aitavad autoomanikul talve üle elada ja vältida võimalikke probleeme maanteel.

Sellest hetkest, kui mobiiltelefon sai suhtlusvahendi kõrval ka fotoaparaadi rolli, tekkis mugav ja käepärane võimalus pildistamiseks. Ehkki kaamerad muutuvad üha võimsamateks, vormistab tulemuse siiski selle kasutaja ning just tema tegevusest sõltub see, kui pilkupüüdvaks kujuneb foto. Rahvusvaheliselt tunnustatud fotograaf Jake Farra jagab nõuandeid, mida telefoniga pilte tehes silmas pidada.

Küberpettused tulevad sisse nii suurtelt kui väikestelt ekraanidelt, eesmärk on sama: kätte saada ohvri raha või isikuandmeid. Telia pani kokku juhise, kuidas lihtsa vaevaga selliseid kirju või libarahuloluküsitlusi ära tunda.

Õngitsuskirja või libarahuloluküsitluse usaldusväärsuse tõstmiseks näevad petturid järjest rohkem vaeva. Petukirjad ning veebilehed kujundatakse nii, nagu oleks see mõne tuntud teenusepakkuja või riigiasutuse poolt väljastatud.

Täiesti võimatu on hinnata, mitu selfit üle terve maailma igas sekundis tehakse, kuid kindlasti on see arv tohutu. Paraku teeb suurem enamus nende piltide tegijatest oma elu asjatult raskemaks, sest nad ei tea mõningaid nippe, kuidas lihtsamalt selvefotosid teha.

Arvutit läheb koolis kohe jälle vaja rohkemaks, kui mängimiseks ja emad-isad ongi juba silmitsi küsimusega, millal ja milline uus töövahend lapsele osta. “Kooliõpilasel pole vaja kõige kallimat tehnoloogiat, eelkõige võiks ta arvutit kasutades mõista selle võimalusi ning olla turvaohtudest teadlik,” leiab Nissi Põhikoolis haridustehnoloog ja informaatikaõpetaja Reelika Väli.

Õige hoolitsemine uute kõrvaklappide eest võib tihti mõjutada seda, kui kaua suudavad need pakkuda kvaliteetseid helielamusi või isegi seda, kui kaua nende aku vastu peab. Tehnoloogiaekspert annab soovitusi, kuidas on võimalik oma seadme eest ise õigesti hoolt kandes kõrvaklappide eluiga pikendada.

Uut telerit otsides võib valik silme eest kirjuks võtta ning õige otsuse tegemise muudab veelgi raskemaks, et pealtnäha kahe sama suure 4K-teleri hind võib erineda ligi 500-1000 euro ulatuses. Kui justkui sama saab ka odavamalt, siis miks peaks keegi üldse kallima mudeli kasuks otsustama ning mida odavamat seadet valides tegelikult kaotada on?

Erinevate digivahendite kasutamine muudab meie igapäevast tööd. Näiteks hübriidse töö populaarsemaks muutudes, kus tööd tehakse nii distantsilt kui ka kontoris, asendatakse töö kvaliteedi tõstmiseks erinevad aegunud tehnoloogiad uuemate vastu. Töötajad ootavad, et töömudeli ümber kujunedes muutub ka töökoht ja kasutatavad seadmed on mugavamad, seega tuleb ettevõtetel järgida tehnoloogiatrende. Huawei tehnoloogiaekspert annab siinkohal ülevaate nutika kontoritehnika valdkonna uuendustest ja trendidest.

Viimaste aastate jooksul on keskmine Eestis soetatud teler olnud 4K-resolutsiooniga ning ligi 55-tollise ekraaniga. Kuigi hetkel paistavad kliendid eelistavat just selliseid mudeleid, siis märkis telekomioperaatori Elisa tootejuht Anti Liivat, et mitmed tootjad on katsetamas ka julgemate formaatidega, millest võivad aastate pärast saada järgmised kõige populaarsemad mudelid.