Kolmandas kvartalis sel aastal müüdi 88,3 miljonit arvutit, mis on 7,6 protsenti eelmise aasta tulemusest enam, selgub Gartneri turu-uuringust. Maailmas juhib HP, Euroopas, Lähis-Idas ja Aafrikas (EMEA) on aga enimmüüdud Aceri arvutid.

Gartneri analüütiku Mikako Kitagawa sõnul ootasid nad suuremat kasvu. Isegi üle 10 protsendilisest kasvust räägiti aasta alguses. "Tagasi kooli" hooajamüük aga ei läinud nii hästi, kui arvati. Ka seni edukalt läinud odavate minisülerite äri tõmbas peale kaheaastast rallit hoo maha.

Septembri keskel Nokia Worldil esitletud Nokia uued tippmudelid hakkavad Eestisse jõudma. Detsembris, vahetult enne jõule peaks lettidel maanduma multimeediatelefon C7, mis hakkab maksma ligi 6500 krooni.

Nokia C7 on varustatud 8 Mpix kaameraga ning 8 GB mäluga. Nokia C7 kõige silmapaistvaim omadus on pea kuuajane ooteaeg - 27 päeva.

Arvutimaailm käis eelmisel nädalal Stockholmis vaatamas Tele2 ja Telenori ühist 4G võrku, mis peaks järgmisel aastal väljaehitatuna katma 99 protsenti Rootsi elanikest. Leviprobleemid neljanda põlvkonna mobiilivõrgus lahendatakse nii nagu praegu 3G võrgus - 900 MHz sageduse kasutuselevõtuga, mis on tavaline GSM võrgu sagedus ja levib hästi ka kaugema maa taha.

Samsung toob peagi Euroopas müügile esimese Windows Phone 7ga mobiiltelefoni Omnia 7 (mudel GT-I8700). Selle müügilepaiskamine peaks pressiteate järgi toimuma jõulude ajal, kuid nagu räägivad mitmed uudised, võib Windows Phone 7 telefonide sadu alata Euroopas juba oktoobris, mõnede allikate järgi täpsemalt 21. oktoobrist alates. Ka mõned allikad Eestist kinnitavad, et näeme uusi Windows Phone 7ga telefone juba kaugelt enne jõule*.

Omnia 7 on esimene Microsofti Windows Phone 7 mobiiliplatvormiga Samsungi mobiil Euroopas ja Aasia turul. Nutitelefonil OMNIA 7 on 4-tolline SUPER AMOLED puuteekraan, 1 GHz protsessor ja 5-megapiksline fotokaamera. Meelelahutust pakuvad Microsoft Xbox LIVE-i mängusüsteem ning muusika- ja videorakendus Zune.

Juba möödunud nädalavahetusel võis näha Tallinnas Peterburi tee lähedale jäävas parklas rivis seismas kaheksat musta Opelit, katusel mastid, mille otsas katte all paistsid mingid huvitavad seadmed.

Nendes autodes võis üsna selgelt ära tunda Google Street View kaardistusautod - Google sõidab selliste autodega kogu maailma läbi, et salvestada avalike teede tänavavaated, mida saab pärast Google Mapsis vaadata virtuaalses kolmemõõtmelises keskkonnas.

Facebookis levib kulutulena likejacking ehk "meeldib"-nupu kaaperdamine.

Tehnoloogia on suhteliselt lihtne ja kirjeldati ära juba sel kevadel - teed veebilehe, kuhu lisad Facebooki koodi, mis tegelikult peaks kodulehele tekitama lihtsa Like nupu, umbes sellise nagu siin selle teksti all. Siis aga katad selle n.ö freimiga, mis nupu ära varjab.

Õngitsemine on saanud uue, nähtamatuma kuue. Postkastidesse saabuvad pealtnäha täiesti ehtsad e-kirjad Facebookilt, LinkedIN-ilt või iTunesilt, kus palutakse midagi kinnitada, osta või sisestada. Inimene, kes on harjunud saama sõbrakutseid või kinnitama iTunesi ostusid, vajutab sellistes kirjades olevatele linkidele poolautomaatselt, kuna teab, et need saidid saadavad talle ikka kirju ja pole põhjust karta. Õngitsemiskirjas on aga kõik lingid asendatud pahaveebi linkidega, kus kas emuleeritakse tuntud saiti ja palutakse sisestada parool või on tegemist lihtsalt saidiga, kust tahab pahavara kasutaja arvutisse siseneda.

Printerid pole enam viimastel aastatel kuigi tormiliselt arenenud. Selleks, et midagi siiski nende traditsiooniliste lisaseadmete juures värskeneks, üritatakse muuta näiteks meie trükkimisharjumusi. Kui rohelised soovitavad üldse mitte eriti midagi välja trükkida, siis printeritootjad, nagu ka HP, tahavad väljatrükkimise muuta võimalikult lihtsamaks. Üks võimalus on trükkida, saates prinditava asja meiliga printerile. Siis pole enam oluline, kus väljatrükkija asub ja mis seadmest ta trükib (e-kirja oskab ka mobiil või teler saata). Vaja on teada vaid printeri e-posti aadressi.

Juba aastakümneid oleme me IT messidel näinud neid juhtmeid täis mütsikestega tegelasi, kes arvutit mõtte teel juhivad. nad on kõvasti treeninud ja masinad on valmistatud laborites. Nüüd on lootust, et see tehnoloogia jõuab ka laiatarbearvutitesse ja abivajajateni, kes ei saa end normaalselt liigutada või on ilma mõnest meelest. Oma osa selles on ka vahepeal arenenud tarkvaral, mis liidestab reaalsuse ja tehisreaalsuse.