Gimbal, Steadycam, stabilisaator - headel lastel mitu nime. Ja need asjad on tõesti head, kui tahad oma kaameraga sujuvalt filmida, ilma et käe värinad ja sammude jõnksatused videopilti hüplema ei paneks. Droonides hoiavad Gimablid kaamerat alati õiges asendis paigal, kontsertidel jooksevad ringi operaatorid, kellele selga riputatud rihmadest ja rauast koosnev konstruktsioon näitab pilti, nagu sõidetaks hoopis sujuvalt kaamerarelssidel. Kuid mobiiliga filmijad tahaks ka sellist proffi paigalseisvat pilti... ja varsti on see võimalik.

Nutistu ehk Asjade Internet on järgmine suur haip, mis turundustiimide poolt publikule kaela paisatakse kui paratamatus, millega peame varsti harjuma. Selle üldise pealkirja all räägime aga hoopis ühest konkreetsest tootest, mis tõesti seda võrguasjandust paremaks muudab - iBeaconi laadsest tootest GCell, mis töötab "peaaegu" igavesti - ehk siis oma eksistentsi lõpuni, vajamata laadimist.

Huawei esitles sel nädalal Londonis maailma esimesi nn kaheläätselise (dual-lens) kaameratehnoloogiaga varustatud nutitetelefone P9 ja P9 Plus, mis on välja töötatud koostöös kaameratootja Leicaga. Mida tähendab see segadusseajav turunduslik termin kaks läätse?

Nii kodumaal kui ka võõrsil tunnustatud Eesti fotograaf Jake Farra, kes töötab igapäevaselt profikaameraga, katsetas kiidusõnu kogunud Samsung Galaxy uusima mudeli S7 kaamera omal käel järele.

Tunnustatud kaameraspetsialistide veebileht DxOmark andis hiljuti Samsungi lipulaeva Galaxy S7 kaamerale kõrgeima punktiskoori 88/100, millega tunnistati see parimaks telefonikaameraks.

Vanu Windows 95-ga masinaid võib meditsiinis veel palju kohata, sest nende ülesanne pole end Internetirünnakute eest kaitsta ja tihti on keeruline erialane tarkvara kunagi loodud just nende vanade operatsioonisüsteemide jaoks. Kõik töötab ja milleks vahetada? Kui aga kuskilt paotub netiligipääs, võib asi olla halb.

Kas vajaksid arvutit, mis on sama õhuke kui su telefon? HP arvates on arvuteid vaja veel õhemaks teha ja nii esitletigi uut Spectre 13 ultrabooki, mis on sama õhuke kui AAA patarei. Selle sisemuses on kasutatud uutmoodi jahutust, et kõik ikka ära mahuks ning ekraanihingedki liiguvad üliõhukese korpuse sisemusse, sest ruumi pole.

Eestisse tuleb Euroopa suurim rohetehnoloogia ideekonkurss ClimateLaunchpad, kus eelmisel aastal võistles üle 700 idee. Nüüd avatakse Eestis uus taotlusvoor. Programmi finaal toimubki seekord Tallinnas, tuues siia ligi 80 rohetehnoloogia idufirmat 25 riigist.

Oktoobris Tallinnas toimuv ideekonkursi ClimateLaunchpad üleeuroopaline finaal toob Eestisse kokku ligi 500 inimest, teiste hulgas ka mitmed rahvusvahelised investorid ja valdkonna mentorid Taanist Küproseni. ClimateLaunchpad Eesti juhi Marit Salli sõnul näitab finaalvõistluse Eestisse jõudmine, et meie startup-ökosüsteem pakub rahvusvahelisel tasemel huvi.

Ehkki nutitelefonidest ja tahvlitest räägib iga )tehnoloogia)uudiste portaal, pole selle valdkonna tootjatel elu jsut kõige kergem. Nutitelefonide kasv ähvardab sel aastal tulla kesisevõitu, arvutiturg on juba ammu varjusurmas ja alles kahe aasta pärast ennustatakse esimest väikest tõusu. Kõike seda räägib uuringufirma Gartner.

Google´i autod vurasid maailma tänavatel juba ammu. Mitte need iseliikuvad, vaid keraja kupliga katusel, mis tegid iga kümne meetri tagant panoraampildi ja mida sai hiljem Google´i kaardilt vaadata - ümberringi, justnagu seisaksid ise sel kohal tänaval.

Kuid lisaks tänavatele on ju veel palju huvitavaid kohti. Järgmisena andis Google kaardistuskaamerad seljakotiränduritele, kes matkasid läbi maailma matkarajad ja tegid neist Street View stiilis salvestuse. Isegi Antarktikas on juba esimesed Street View pildid tehtud.

Meil on muusika-äpid, mis tunnevad mängivat muusikat kuulates ära selle esitaja ning loo. Meil on ka fotode organiseerimise tarkvarad, mis tuvastavad piltidelt nägusid ja ütlevad, kes on pildil. Meil pole veel korralikke loodushäälte, seente, loomade ja taimede määrajaid. Või kas ikka pole? Tegelikult on küll. Ja enam pole 1. aprill. Pl@ntNet tunneb pildilt ära taime kas õie, lehe, varte või vilja järgi.

Tegemist on Prantsusmaal loodud taimemäärajaga, mis peaks Lääne-Euroopa floorat tundma. Kuid selgub, et ka Eesti taimestik pole tehisintellektile võõras.