Microsoft tutvustas täna ülemaailmse videoülekandega oma uusi Windows 10 seadmeid. Oodati uut Surface´i ja saadi. Oodati ka uut Microsofti telefoni, mis tuli välja vaatamata Nokia mobiiliüksuse mahakandmisele. Tuli ka Hololens, uus Band (nutikell), Xbox.

Surface Book on Microsofti näide parimast Windows 10 jaoks loodud mobiilsest seadmest. Microsofti riistvara hakkabki olema näiteks tootjatele, kuidas MS-i tarkvara ära kasutada parima riistvara tegemisel. Kuna müük pole riistvara osas kunagi Microsoftil hästi läinud, siis sellega enam ei pingutatagi - igast tootegrupist üks "lipulaev" näidiseks ja küll teised tootjad ja partnerid müriaadi erinevate seadmetega juba jätkavad.

Microsoft on muudkui liikumises: sel ajal kui Zune tasa kinni pandi ja mobiilitootmist koomale tõmmat ning maha kanti, käib teistes laborites vilgas arendustöö edasi.

Üks põnev arendus on 3D skanner, mis paneb näiteks reisil tehtavatest piltidest kokku 3D mudeli ja teeb sellest 3D printerile väljatrükkimiseks sobiva printfaili. Selleks tuleb aga enne näiteks Eiffeli torni ümber päris palju kõndida ja pildistamistööd teha, et iga nurk ikka kaadrisse jääks. Andmesideühendust 3D mudeli ülesvõtmiseks pole vaja ja tulemust näeb kohe ekraanil.

1999. aastal alustas Eesti esimene arvutisaade, mille saatejuht Meelis Vill käis läbi suure osa selle aja suurematest arvutimaailma tegelastest. Meie IT eestvedajad olid noored nagu praegused startupitegijad. Ja vaata, millised arvutid, milline operatsioonisüsteem, milline tarkvara ja millised kontorid 16 aastat tagasi Eestis olid...

Siin allpool on kolm esimest osa saatest. Kõige esimene osa annab vihje, kuidas saada netimiljonäriks, teine osa räägib virtuaalsusest ja kolmas võrgust. Arvutisaade oli eetris hilisõhtul, enne Playboyd.

Jaapanlaste kiindumus imeliste tehnikavidinate vastu on teada. Viimasel ajal on ka levimas trend, kus autotootjad trügivad IT-firmade tegevusalale ja vastupidi. meenutame kasvõi häkitud autosid või Google´i isesõitvaid sõidukeid.

Kuid isesõitev sülearvuti? Jaburus või tõeline innovatsioon?

Võta või jäta, kuid Jaapani firma Cocoa Motors on loonud sülerisuuruse ratastel plaadi WalkCar (tuleb müüki 2016. aasta kevadel ja maksab ca 800 dollarit), mis käitub enam-vähem nagu Segway, sõidutades urbanistlikke kontorirotte linnamaastikul läbi kvartalite tööle või koju või puhkehetkele.

Kui mõni aeg tagasi äratati videoefektidega üles juba surnud näitlejaid ja pandi neid mõnes filmis mängima, siis nüüd on efektimeistrid leiutanud uue videotöötlusetarkvara, mis muudab vanemad näitlejad tagasi nooreks mõne (hiire)liigutusega. Enam pole vaja otsida nooruse dublante, kogu honorari võib taskusse pista üks osatäitja (ja VFX meister).

Esmaspäeval avas Michigani Ülikool M linna, mis on 32 aakril laiuv tehismetropol isesõitvate autode katsetamiseks koos kõige linna juurde kuuluvaga.

Kuid tegelikult pole ulmelisena tunduvad isejuhtivad autod midagi uut. Neid katsetati juba 1971. aastal. Allolevast videost on näha, kuidas isesõitev auto jälgib teemärgistust ja vabastab juhi linnadevahelisel maanteel rooli hoidmast. Rool tõmbleb küll kahtlaselt, kuid hoiab brittide loodud täiustatud auto teel.

Järgmisel kolmapäeval, 29. juulil tuleb välja Microsofti uus Windows 10 operatsioonisüsteem, mida tõsisemad testijad on saanud juba eelvaates testida. Microsoft on käima tõmmanud ka reklaamikampaania, et uus platvorm kõigile ihaldusväärsem oleks. Videoklipis on kesksel kohal lapsed - nemad kasvavad maailmas, kus kõik on lihtne ja turvaline ning kus igat ekraani saab katsuda.

Plahvatavatest mobiiliakudest on aeg-ajalt ikka uudistesse ja Youtube´i videosid sattunud, kuid miks nad plahvatavad? Ja kas plahvatama võib ka ise kogemata mõne mobiiliaku panna?

Selgub, et leekidesse lahvatav mobiiliaku on vaid mõne löögi kaugusel. Haamri- või noalöögi. Nii käitub mobiiliaku, kui seda natuke noaga surkida.

Eelmisel nädalal toimunud üks karmimaid robotivõistlusi DARPA Robotics Challenge pani masinad proovile keerulistes olukordades, millega puutuvad kokku vaid päästjad ja eriüksuslased - rusudest läbirühkimine, kraani avamine, maastikukulguri juhtimine, risu eemaldamine sissepääsu eest jne. Robotid on varem võistelnud nö tugitrossidega, mille küljes ripuvad toitejuhtmed ja mis aitavad halvimast ehk kukkumisest päästa. Seekord olid robotid väljas omal jalal - ei mingit tuge, kõigega pidi hakkama saama iseseisvalt.

Google´i uus verivärske projekt Soli loob uue kasutajaliidese, kus pöörd- ja surunuppe pole enam vaja: masinad saavad meie käsklustest väga täpselt aru kätega õhus viibeldes. Järjekordne Minority Report? Peaaegu, aga selle vahega, et viibete jälgimiseks pole vaja mitmeid kaameraid ja võimast tarkvara. Käskluste sensor on vaid õhuke plaadike, mis mahub kasvõi nutikella ja jälgib sõrmeliigutusi radari abil, millel puuduvad liikuvad osad ning optika.