Logitechil on olnud kombeks teha väikseid ja kergeid kaasaksantavaid klaviatuure, kuid kuhugi ei ole kadunud ka need, kes tahavad kirjutada kõrgel, suurel ja laial klahvistikul, kus klahvid käivad korralikult alla ja natuke klõbisevad, nagu vanasti. Aga mitte nii palju ja nii jäigalt, nagu oli aastakümneid tagasi. Muidugi võiks olla ka eraldi numbriklaviatuur ning randmetugi, kui juba täispanga peale minna. Logitech Signature K650-l nii ongi.

On arvuteid, millel porte igal küljel nagu muda. On ka selliseid, millel vaid paar hädavajalikku USB pesa ja rohkem mitte midagi. Just neile viimastele ongi Moshi seitse-ühes kiire pordilaiendi või USB C dokk mõeldud - saad oma arvutile juurde puuduva HDMI-pesa, LAN pesa, mälukaardilugejaid (microSD ja SD), veel ühe USB pesa 70 W toitega, mis laseb toite läbi näiteks Power Delivery seadmest (monitoripilti siiski selle USB C pesa kaudu ei saadeta) ning kaks tavalist USB 3.1 Gen 1 porti.

Kui Logitech Pebble karbist välja võtta, siis ei tundu see mingi tõsine hiir. Väike, lame ja selline nagu mänguasjaplastist tehtud. Samas tundub see mugavalt kerge ja väike, et võiks olla hea kandidaat reisile kaasavõetavaks osundusseadmeks.

Kui hiir arvutiga ühendada ja ära seadistada, siis tundub see Logitechi hiirtele omaselt väga täpne, kuid nagu natuke aeglasevõitu liikumisega. Kiirust maksimaalseks keerates tundub juba enam-vähem, aga 4K monitoriga ühest servast teise hiirt liigutades oleks võinud olla natuke kiirem käik.

Kui tahad stiilset, kerget, õhukest ja mugavat klaviatuuri, mis töötab korraga kuni kolme erineva seadmega, siis Arvutimaailma testimislaual oligi just üks selline - Logitech Multi-device K380. See sobib nii reisivale ärijuhile kui blogivale suunamudijale - pole vahet, kas rohkem on tähtis stiil (saadaval mitu värvi) või mugavus, sest üllatus-üllatus, sel mudelil on mõlemad omadused! Kui ainult see tühik nii palju ei pladiseks!

Kui keegi ütleb, et suurus pole oluline, siis üsna tõenäoliselt ei ole ta Philipsi Ambiglow monitori näinud. Midagi nii suurt on enda lauale väga raske ette kujutada. Üleüldse, kui suur on mõistlik ekraan, ilma et peaksid istuma 10 m kaugusel?

Ütleks nii, et Philipsi 55“ mänguriekraan on suurem kui elu ise. Palju suurem!

Täpselt nii suur, et 10 m kauguselt vaatamine on kerge liialdus, kuid alla 2 m on see üsna ebamugav. Võttes arvesse, et enamik arvutilaudu on 60-80 cm sügavused, siis laua peal hakkab pea üsna kiiresti selle monitoriga ringi käima ja kael jääb haigeks.

(Sisuturundus)

Getaci uus tahvelarvuti F110, mis kannatab loopimist, vett, tolmu ja vilet ning mida saab hooletult sangast võtta või õlal kanda, pole niisama veebis surfamise tööriist. Kasvõi selle hinnasilt, mis ligineb julgelt 3000 eurole, peletab niisama uudishimulikud meelelahutajad eemale. Kuid oma nišš, kus vastupidav seade alati ära kulub, on üsna lai: militaarkasutajatest ja märulipolitseinikest tavaliste ehitusinseneride, laevajuhtide, põllumeeste ja insenerideni välja.

Kuuliga hiired on olnud juba hiirte üsna algusaegadest saati - ka sellised, millel kuul ülevalpool ja hiirt liigutama peabki kuuli veeretades. Tavalinimesele on see esialgu täiesti harjumatu. Kuid disainerid, arhitektid, insenerid ja isegi mängurid võivad olla sellisest lahendusest võlutud. Arvutimaailm proovis, kas tavalinimene saab ka hakkama.

Aasta alguses jõudis Arvutimaailma testlaoborisse üks nn ülilai nõgus ekraan, mis siiani laual laiutab, kuid kogu aeg kripeldab, et äkki oleks pidanud valima pikema, laiema, kõrgema, nõgusama. Äkki oleks saanud valida paremini?

Philipsi 328E1CA on just see, mida meie praegune ekraan ei ole: 32“ ehk 80 cm diagonaaliga 4K monitor on laiuselt ligi 10 cm kitsam, kuid 6 cm kõrgem, kui ülilai 346B1C oma 34“ diagonaaliga.

Olles testinud nüüd juba kümneid Logitechi hiiri, tundub see alla 30-eurone isend lihtne, kuid siiski piisavalt hea. Jah, mänguri jaoks on selgi RGB LED efektid. Kuid hind - 29 eurot - tundub hea mänguhiire jaoks hoiatavalt vähe. On sel hoiataval hinnal põhjust?

Hiir on juhtmega, eks sellepärast on see ka odavam. USB hiir võib mänguri jaoks olla plussiks, sest see kipub kiirem olema (ehkki see ei pruugi alati tõele vastata) ning pole ka hirmu, et mingil otsustaval hetkel hiire akud tühjaks saavad.

SONOS Ray on ribakõlar, mis tõstetakse teleka ette telerilauale ja ühendatakse optilise kaabli abil telekaga. LAN võrgupesa ja WiFi ühendus on ka, sest see on ju Multiroom kõlar. Seega moodsas kodus on see kõlar kogu helisüsteem, mida vaja. Kuid paar asja on siiski puudu, võib klassikalise kõlari huviline täheldada.