Tegijad | AM.ee

Tegijad

Inimesed ja firmad arvutimaailmas.


Kuidas OnOff ja Euronics sõpradeks said

Euronics ning tema vinged semud Photopoint ja Klick olid Tartu Lõunakeskuses juba aastaid koos hänginud. Ega siis OnOff seda tähele panemata ei saanud jätta. Kadedusest rohelise O-tähega käis ta tihtipeale ümber Lõunakeskuse ja veeretas oma muremõtteid. Sisse astuda aga ei julgenud - ehk ei võeta omaks?

Niimoodi üksinduses saatis OnOff oma päevi õhtusse. Tallinnas oli tal ju palju sõpru, isegi Narvas ja Pärnus, aga Tartus mitte ainsamatki.

Maarja Kruusmaa - Eesti tuntuim robotiehitaja

(Arvutimaailm 9/09)

Maarja Kruusmaa eestvedamisel hakati Robotexi võistluse raames 2001. aastal tudengite poolt roboteid ehitama. Täna juhib ta teaduskeskust, mis arendab nii tehislihaseid kui erinevaid roboteid koos rahvusvaheliste partneritega.
 
Maarja Kruusmaa näol on tegu teadlasega, kes juhib TTÜ Biorobootika Keskust. Tegu on läbi ja lõhki tehnoloogiainimesega, kellel taskus TTÜ arvutiinseneri diplom ning kes 2002. aastal kaitses doktoritöö Chalmersi Tehnoloogiaülikoolis Göteborgis, Rootsis.
 
„Arvan küll, aga ma tõenäoliselt ei viitsiks seda teha,“ vastab Kruusmaa kerge muigega küsimusele, kas ta tuleks toime näiteks tolmuimeja või mõne muu kodumasina parandamisega, kui see peaks ühel hetkel töölepingu üles ütlema.

Minu arvutimaailm: Ants Sild

Baltic Computer Systems on üks neist vähestest arvutifirmadest, mis on juba 20-aastane. Hiljuti oma 20ndat suurt sünnipäeva tähistanud firmat juhib praegu Ants Sild, kes vastas Arvutimaailma küsimustele, kuidas on temal suhted arvutimaailmaga.
 
Esimene kokkupuude arvutiga?
Arvan, et esimest korda olin ise tõsisemalt arvutis 1976. a TPIs teise ühika arvutuskeskuses programmeerimise praktikumis TPI Arvutuskeskuse juhataja Arvo Jaansoni käe all. Arvutiks „personaalarvuti“ ehk tervet lauda täitev kalkulaator, millel sai programmeerida aritmeetilisi tehteid. Meelde on jäänud „ekraan“ - ca 10 lampi, mille sees hõõgniitideks traadid kujuga 0….9, millest siis vajalik number põlema süttis. Mäletan ka, et oli hoopiski tüütu, mitte põnev.

Tiit Parts – iseõppinud tarkvaraspets

(Arvutimaailm 5/09)

SAP Estoniat juhtiv Tiit Parts töötas enne tarkvaramaailma sukeldumist katsemajandis, kus tegi loomakasvatusega seotud teadustööd. Praegu on ta Eesti hinnatumaid majandustarkvara spetsialiste.
 
SAP on maailma juhtiv majandustarkvara tootja, mis pakub 26 tööstusharus tegutsevatele ettevõtetele erinevaid rakendusi ja teenuseid, et tõhustada nende juhtimisfunktsioone. Eelmisel aastal otsustas rohkem kui 75 000 kliendiga ja enam kui 120 riigis tegutsev rahvusvaheline kontsern ka Eestisse laieneda.
 

T+1 Solutions – üleöö globaalseks tegijaks?

Arvutimaailm avaldab maikuu numbris ilmunud firmaloo T+1 Solutionsist, kuna see Eesti firma on taas võitnud väärika auhinna, seekord ülemaailmses kategoorias. Uudis siin, lugu allpool. Palju õnne!

(Arvutimaailm 5/09)

Aprilli alguses üllatas paljusid Las Vegasest tulnud uudis: eestlase Raoul Järvise ettevõte T+1 Solutions võitis peapreemia mainekal tehnoloogiakonkursil Navteq Global LBS Challenge for Americas. Kas see tunnustus tähendab ka hüppelauda globaalsele turule?

Esimese hooga pälvisid Järvis ja tema ettevõte kohaliku meedia huvi esikohaga kaasnenud peapreemia tõttu, mille väärtuseks oli 557 500 USA dollarit ehk 6,5 miljonit krooni. Kui paljude eestlastega ikka nii juhtub, et mõnelt mainekalt konkursilt õnnestub esikohaga minema jalutada? Kui, siis ehk vaid Mart Laariga, kelle teeneid hinnati mõned aastad tagasi samuti miljonitesse küündiva Milton Friedmani preemiaga.

Õigete küsimustega viie aasta siht paika

(Arvutimaailm 9/09)

Olen oma töös märganud, et IT strateegiate loomine ja kasutamine on sageli liiga keeruliseks mõeldud. Arvatakse, et see peab olema midagi erilist. Midagi väga strateegilist ja üldist.

ERKKI LEEGO
juhtivpartner, Hansson, Leego & Partner OÜ
 
Põhilised strateegilised valikud on kas teadlikult või ebateadlikult juba nii või teisti tehtud. Läbi üksikute päevakajaliste otsuste, juhtide tunnetuse, IT juhi ambitsioonide ja ettevõtte kultuuri on välja kujunenud ettevõtte IT maailma kujundav taustsüsteem. Varem või hiljem jõutakse aga teelahkmele – mingist mõjujõust lähtuvalt on vaja teha uusi valikuid. Taluvuspiiri ületanud rahulolematus, kriis, rahastamisvõimalused, muudatus organisatsioonis, muudatus juhtkonnas, tehnoloogia areng või mõni muu põhjus toob kaasa vajaduse mõelda läbi, kas me ikka oleme õigel teel.

HP õunamahla pressimas

HP ei olnud mingi papist poiss. Nagu kõik külaelanikud, nii oli ka tema enesele õunapuuistanduse rajanud. Ja mitte niisama mingi suvalise istanduse, vaid kõigist kõige suurema. Isegi Dellist, sellest vanast vingamehest, kes alatasa oma kuldrenettidega praalida armastas - isegi tema uhkeldustest oli HP õunaaed suurem.

Oi kui uhke oli vaadata, kuidas kogu see hool ja armastus kevadel korraga õide puhkes ning mõnel naabril ei puhkenud. Ja kuidas needsamad õied siis pikkamööda aina kasvasid ja kasvasid - mõnusateks rohekaspruunideks õunteks. Mahlategemise aeg oli ukse ees.

Minu arvutimaailm: Henn Sarv

(Arvutimaailm 9/09)

Eesti üks tuntuimaid IT-koolitajaid Henn Sarv puutus arvutitega kokku juba lapsepõlves, kui mänguasjadeks sattusid arvutidetailid. Halbu kogemusi IT-ga talle ei meenugi.

Esimene kokkupuude arvutiga?
10aastaselt. Vend töötas Tõraveres, seal vahetati arvuteid välja. Kodused mänguasjad olid vanad arvutite tükid. Päris arvutiga kokkupuude oli Nõos, kus õppisin 70ndate alguses. Ural-1 oli too vanake.

Esimene oma arvuti?
Raske öelda. Isikliku arvuti koju ostsin vist 90ndate lõpus. Opsüsteemiks oli veel Windows 2000, aga „upgreidisin“ selle kohe XP betaks.

Minu arvutimaailm: Jüri Jagomägi

(Arvutimaailm 8/09)

Kartograafia- ja IT-firma Regio alusepanija Jüri Jagomägi alustas oma kokkupuudet arvutitega siis, kui need olid tõelised hiiglased ja võtsid enda alla terveid saale. Nüüd kasutab Regio looja töökindlat ThinkPadi ja nimetab kõige ebameeldivama kogemusena kõvaketaste hävimisi.
 
Esimene kokkupuude arvutiga?
Aastal 1963 vist, Ural-4.
 
Esimene oma arvuti?
1998, HP sülearvuti.

TTÜs oli IT aladest suurim konkurss äriinfosüsteemidesse

(Arvutimaailm 8/09)

Arvutimaailm käis sisseastujatele kaasa elamas TTÜ äriinfotehnoloogia magistratuuri testimisel, see möödus paljudele osalejatele mõningase segaduse ja teadmatuse saatel. Enamik oli tulnud vaid kiiresti testi tegema: ülemusele öelnud, et korraks lõunale.

Reaalsuses läks aga mitmeid tunde järjekorras, mille saba pidevalt pikenes.
Üldiselt oli rahvas positiivselt meelestatud ning suhtus ootamisse rahulikult.
Küsimusele, mis lõputöö teema valitud, ei osanud küsitletutest keegi vastata: elagem päev korraga ja saagem ennem sisse, kui lõputööd tegema hakkab.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.