Enrique Iglesiast tabas kontserdi ajal droon, mis filmides liiga lähedale sõitis. Turvamehed on poliitikuid autosse tõmmanud kahtlase võõra drooni lähenedes. Massikogunemistel vaatab politsei jõuetult pealt, kuidas oskamatu piloot surmarelva rahva kohal lennutab. Mida teha? Appi tuleb loodus ise. Treenitud kotkad, kes on mitu tuhat aastat aidanud jahimehi, tulevad nüüd oma kotkapilgu ja ülitäpse navigatsiooniga multirootoreid taevast alla tooma.

GoPro on oma drooniga vaikselt tööd teinud ja ka uusi seikluskaameraid pole viimasel ajal väga tihti välja tulnud, kuid täna on selle kuulsa tootja suurpäev: esitleti n ii uut, viienda põlvkonna HERO5 seikluskaamerat kui ka GoPro enda kõige esimest drooni, millest kirjutasime kevadel ja mille esimesed näidisvieod olid väga paljulubavad:

Võimsad droonid, mis suudavad inimest üles tõsta, on varemgi uudistesse jõudnud, kuid soliidne, piloodikabiiniga ja igapäevasteks lendudeks valmis elektriline õhusõiduk veel nii tavaline pole. Saksamaal saadi siiski üks selline valmis ja 2018. aastal loodetakse alustada uut tüüpi õhusõiduki tootmist.

Turvatarkvara tootja Kaspersky Lab laiendab oma tegevusala ja vaatab nüüd ka kodumasinate poole, sest neidki võivad ohustada turvaaugud. Nutikatel kodumasinatel on arvutitele ja nutitelefonidele sarnaselt turvaprobleemid. Kodumasinate turvaauke proovivad kurikaelad ära kasutada. Kaspersky Labi eksperdid veendusid selles eksperimendi käigus, milles uuriti müügilolevaid olmevidinaid.

Kodukasutajad lülitavad võrku mitte ainult arvuteid, tahvelid ja nutitelefone, aga ka mitmesuguseid olmeseadmeid, nagu televiisor, DVD/Blu-ray-mängija ja mängukonsoolid.

Droonitootjate sekka tahab kuulud aina enam tuntud brände, sest see valdkond tõuseb praegu raketina ja iga vähegi end kesklklassi hulka arvav pere tahab omada üht korralikku drooni. Ja mida muud sellega ikka tehakse kui filmitakse. Seikluskaameratootjana on GoPro saanud juba peaaegu selle valdkonna sünonüümiks, nüüd tahab HERO kaamerate tegija ka drooninduses ilma teha. Esimese avaldatud videoga nende uuest nelikopterist võib see ka õnnestuda - töötlemata videopilt on ülistabiilne, pilt hea. Pilt on stabiliseeritud vaid lennumasinas, tarkvaraga pole püsivust juurde antud. Filmis juba praegu müügil olev GoPro HERO4, mille pildi hoidis paigal uue multikopteri stabilisaatormehhanism.

Paar nädalat tagasi kirjutasime sellest, et võõrast drooni saab peagi alla lasta helilainega. Kuigi droonid pole (veel?) miskit kurja teinud peale inimeste privaatsuse rikkumise, oli viimasel NATO suurõppusel "Siil" kummalisi lennumasinaid näha küll, mis ei käitunud just pühapäevalennutajate multikopterite moodi. Luurati laagripaiku ja varitsusi suvalises kohas metsas, kuhu pühapäevalennutajal asja ei tohiks olla.

LG G4 kaamera pildistab ka RAW formaadis ja filmib kvaliteetset Full HD videot. LG otsustas kaamera võimed proovile panna drooni otsas Riiast linnulennuvaateid tehes.

Testi tulemuseks on võimsad Full HD või 4K vaated Riia linna kohalt pilvepiirilt.

Droonid tiirlevad juba tüütult palju avalike ürituste ja isegi tagaaedade kohal, kurdavad inimesed. Oled just oma aia privaatses nurgas maha visanud, et vabalt päikest võtta, kui tüütu piniseja taevasse ilmub. Mida teha?

Amazon, Google ja teised tehnoloogiaettevõtted ehitavad üksteise võidu nüüd ka droone. Kes tahab sellega postipakke kohale vedada, kes Internetti - igaühel on oma huvid. Facebooki huvi on saada võimalikult paljud inimesed sotsiaalvõrku. Selleks on vaja aga Internetti. Seda jagab pea kohal tiirutav tiibadega tohutu suur droon.

Facebooki juht Mark Zuckerberg on seotud projektiga Internet.org, mis võttis eesmärgiks tuua Internet selle 1/3 maailma osani, kes pole veel võrku ühendatud. Programmiga on ühinenud paljud tuntud tehnoloogiafirmad: Ericsson, Mediatek, Qualcomm, Samsung jt.

Me kõik oleme juba väikestviisi tüdinud neist multirootoriga ringi põristavatest droonidest: ei ole tegu ega nägu. USAs näiteks on hakatud rahvusparkides nendega ringilendamist juba keelama.

Aga mis oleks, kuid roon lehvitaks tiibu nagu lind? Laperdaks looduslikul moel mägede ja orgude kohal? Vähemalt visuaalne reostus oleks väiksem, ka plärisemist on natuke vähem.