Jah, just täpselt nii kirjeldati meile uut Poolast saabuvat Overmaxi ekstreemkaamerat, mis asub rinda pistma noh näiteks kasvõi kalli ja kvaliteetse GoPro Hero odavama mudeliga. Sõna-sõnalt hulludele ja maniakkidele mõeldud kaamera hinda pole küll veel teada ja Overmax ei osatud ka veel üldse öelda, palju see maksab, aga selge on see, et kaamera edu tagab hea hind.

Eestis on konkurents päris tihe - spordi- ja aktsioonikaamerad on Sonyl, Garminil, GoPro-l ja neid konkurente on veel, kaamerad on head, aga kõik jäävad ikkagi suhteliselt kalliks, et nendega niisama mõnikord harva mängida.

D-Link on järjest oma uued kaamerad Mydlink.com-i tasuta pilveteenusega varustanud, mis pole nii suur pluss ärikasutajale, kuid oluline samm kodukasutajale, kes ise tahab oma valvekaamerad üles panna.

Enam ei pea jamama ruuteri seadetega, et ka kodust eemal olles WiFi-kaamerale ligi saada. Sellele saab nüüd ligi kas mobiiliäppiga või veebist sisse logides.

Kaameral on WiFi ja LAN-kaabel. Kõik, mis ühe pisikese kaamera ühenduseloomiseks vaja. Soovitus karbil, mis soovitab veebist kaamera ära seadistada, kohe ei toimi. Sisevõrgus ja otse kaamera IP-aadressile minnes saab esialgsed seaded paika. www.mydlink.com saab sisevõrgus olevast kaamerast siiski hiljem teada, see võtab lihtsalt natuke rohkem aega.

D-Linki uus salasilma-kujuline kerajas valvekaamera ei ole mõeldud auto numbrimärkide lugemiseks või kurikaelte nägude tuvastamiseks. Ühes korralikus inseneriperekonnas ei jälgita järeltulevat põlve lihtlabaste beebimonitoridega, mis on nii eelmine sajand. Ka beebijälgija peab olema moodne, ühenduma kodusesse traadita võrku, pakkuma ligipääsu üle pilveteenuse ja olema juhitav mobiililt või tahvlilt üle maailma. Ja mitte ainult inseneriperekondades - kõigis perekondades on tehnikaga varsti nii, et lisaks külmkapile-triikrauale käib ka beebimonitor üle Interneti.

Uus Mobotixi kaamera S14 pole sisu osas midagi uut, küll on aga uus vorm. Nimelt on kaamera kahe „salasilmaga“ ehk sensori ja objektiiviga, mis ühenduvad kaamera protsessormootoriga kahemeetriste USB-kaablite abil. Nii saab kaamerasilmad hästi ära peita.

Hea on S14-ga näiteks korraga jälgida nii uksest sisse ja välja kõndijaid. Kuid mitte ainult – kuna kaameramoodulid on vahetatavad ja vabalt valitavad, siis võib näiteks üks kaamerasilm olla lainurkobjektiiviga, teine kitsama vaateväljaga, üks päevase sensoriga, teine öösensoriga.

Elion hakkas aprillis pakkuma kodujuhtimise teenust. Eks neid nutikodu lahendusi on ennegi olnud, aga massidessse pole neist suurt midagi jõudnud. Juba 2007. aastal proovis AM Siemensi nutiseadmetega kodulahendust, mis oli lahe seni, kuni selgus, et üks kõige lihtsam lüliti tule laes põlema panemiseks maksab 1500 krooni ja selle peab paigaldama spetsialist.

Nüüd proovis Elion ka erinevaid olemasolevaid seadmeid ja jõudis järeldusele, et ükski neist pole tavakasutaja jaoks piisavalt lihtne ning alustas Eesti jaoks haruldast tootearendust algusest peale - tootedisainist tarkvarani. Tulemus pole paha, ehkki kogu selle pildiloleva karbistiku oma koju tellimisel läheb kuumakse ikkagi päris kalliks.

Kui olemas on moodne arvuti ja nutitelefon, kuid veebikaamera millegipärast puudub, siis kas oleks võimalik mobiilikaamerat kasutada veebikaamerana arvuti küljes? Selline lahendus on täiesti võimalik, lahendusi on koguni väga palju. Vaja on arvutisse ja mobiili laadida vastav tarkvara ning mobiil hakkabki juhtmevabaks veebikaameraks.

Videokonverentsilahendustega tuleb ette olukordi, kui ühest ilma kaamerata arvutist oli vaja videokõne välja võtta. Peale väikest otsingut Google Plays ehk Androidirakenduste poes selgus, et selliseid, mobiilikaamerast veebikaameraks tegevaid Bluetoothiga või üle WiFi töötavaid rakendusi on lausa palju. Üks parimatest, mis tõesti töötas, oli Droidcam. Google Plays on nii tasuta kui tasuline versioon. Lisaks mobiilirakendusele tuleb oma arvutisse (Windowsiga või Linuxiga) installida ka kaamera klient aadressilt dev47apps.com.

Viimasel ajal aina enam serveri- ja IT-ifrastruktuuriteenuste ärisse sukelduv Levira jätkab siiski ka teleülekannete teemadega ning teletootmismeeskond valmistas äsja Baltikumis ainulaadse teletootmisbussi, millega saab telepilti toota ning satelliidi vahendusel ka otse eetrisse saata.

„Kui tavapäraselt on telepildi vahetuks ülesvõtmiseks ja otse-eetrisse edastamiseks vaja kahte erinevat jaama, siis meie valmistasime kliendi jaoks oluliselt mugavama ja hinnalt soodsama lahenduse – Levira  uus ülekandejaam täidab mõlemaid funktsioone,“ kinnitab Levira teletoomisüksuse juht Kulno Kägu.

Analoog-videovalve oli aastaid tagasi ainuke võimalik turvalahendus. Nüüd enam mitte. Eelistused kalduvad digitaalse valvesüsteemi kasuks, nii nagu digitaalne on muudeski valdkondades analoogset kõrvale tõrjumas. Saksa turvasüsteemide tootja Mobotix saatis AM-ile analoog- ja digitaalsete süsteemide võrdluseks kümmekond soovituslikku punkti, millele võiks mõelda enne videovalvesüsteemi paigaldamist.

Detailselt ja HD kvaliteediga salvestavad megapiksel-IP-kaamerad. Analoogtehnoloogiaga on otseülekanne kuni 0,4 megapikslit ja salvestatud pilt reeglina vaid 0,1 megapikslit (CIF). Megapikslised IP-võrgukaamerad on aga 3,1 megapikslise pildisensoriga ja lindistavad umbes 30 korda detailsemalt kui analoogtehnoloogiaga kaamerad.

(Arvutimaailm 7-8/12)

Nutitelerid on telekatootjate jaoks uus hingamine. Nüüd kohtab neid peamiselt meelelahutuseks mõeldud ekraane juba ka kontoris. Kas koosolekuruumi kolinud lameteler on ikka õige töötegemise asi, seda proovisimegi.

Varem on Arvutimaailma toimetus telekate testimise tagasi lükanud, kuna need kuuluvad ikkagi koju. Äris pole eriti oluline, missugune seade puhkenurgas mõnikord jalgpalli näitab. Seekord aga said võetud nii Samsungi kui LG nutitelerid. Pole välistatud ka Panasonicu peagi saabuva isendi läbiproovimine – nähes, kui paljudes kontorites on väiksemates koosolekuruumides juba telerid projektorite asemele ilmunud. Pealegi oskavad nutikad televiisorid lisaks presentatsiooni näitamisele ka videokonverentsi pidada.