Eile tuli välja Skype´i Androidi 2.0 versioon, mis toob kaasa mõnede telefoniomanike rõõmuks ka kahepoolsed videokõned. Vajalik on Android versiooniga alates 2.2 (video jaoks 2.3) ning testituna ja kindlalt töötab videokõne esialgu vaid Google Nexus S-i, HTC Desire S-i, Sony Ericsson Xperia neo ning Sony Ericsson Xperia pro-ga. Nüüd saab Skype´ist ka operaatorist odavamalt SMS-e saata.

Uueks ja ilusamaks on saanud kasutajaliides ning Skype ei ole enam sulgumisel nii kangekaelne, kui enne - välja logides on võimalik Skype lihtsalt sulgeda.

Videokõned Skype'i Androidi rakendusel toimivad nii Wi-Fi kui 3G ühendusega ja kahesuunaliselt nii iPhone´i, Maci, Windowsi, Androidiga telefoni või nutiteleviisori vahel.

Kolmemõõtmelist pilti salvestavate ja näitavate mobiiltelefonide võidujooksus on vähemalt lubatustega esimeseks tulemas HTC. Nende 3D videoga ja 3D ekraaniga HTC Evo 3D võib Euroopas müügile tulla juba järgmisel kuul ehk juulis.

Enne poelettidel nägemist ei saa aga midagi kindlat öelda, sest ka LG on lubanud 3D telefoni suve lõpupoole välja tuua (aga äkki hakkab nüüd kiirustama) ning Samsungil on samuti 3D mobiiliga omad plaanid.

(Arvutimaailm 5/11)

Märtsis väitis tuttav Facebookis, et Motorola Xoom teeb Apple’ile tuule alla. Sarnast alatooni kandis ka Super Bowli vaheajal näidatud Motorola reklaam, mis pilas mõnevõrra Apple’i omaaegset suurteost („1984”). Intrigeeriv lugu, niisiis otsustasin seadme esimesel võimalusel järele proovida.

Võimalus tuligi. Mõtlesin Xoomi jaoks välja kiire „sekretäritesti”: palusin oma kihlatul ilma muud lisainfot andmata kalendrist järgmise kolmapäeva lõunaplaane vaadata. Aega läks alla minuti. Tõsi, tal oli Androidiga varasem kogemus (HTC Wildfire).

Samsung Electronics uuris, mida Baltimaade inimesed oma nutitelefonidega teevad ja selgus, et peamiselt kasutavad eestlased nutitelefone lisaks helistamisele ja sõnumite saatmisele ka internetis surfamiseks.

Kolmandik nutifonide kasutajatest loeb telefoni teel e-posti, saadab e-kirju ning kuulab muusikat peaaegu aeg iga päev. Viiendik nutikate telefonide kasutajatest teevad igapäevaselt telefoniga pilte ning veedavad aega sotsiaalvõrgustikes. Võrreldes lätlaste ja leedulastega vaatavad eestlased nutitelefoni abil enam videoid.

Nagu selgub Baltimaades läbi viidud mobiilikasutajate uuringust, on nüüd igal viiendal mobiilikasutajal Eestis taskus nutitelefon.

Uuringu viis maikuus läbi Samsung Electronics ja küsitles igas riigis rohkem kui tuhandet inimest, et kaardistada nutitelefonide kasutajate eelistusi. Tulemuste kohaselt on kõige enam nutitelefonide kasutajaid Leedus - 28 protsenti, seejärel Eestis - 21 protsenti ning viimasel kohal on Läti 15 protsendiga.

Uuringu tulemuste põhjal on Eesti nutitelefoni kasutaja keskmisest suurema sissetulekuga ning vanem kui 25 eluaastat. 58 protsenti siinsetest nutitelefonide kasutajatest on naised.

Selleks, et oma tahvelarvutit tavalise arvutina kasutada, tuli seni võimelda erinevate USB-sse käivate seadmetega ja veenduda, et need tahvliga ikka tööle hakkavad ja oleks mugavad kasutada. Logitech aga pakub nüüd spetsiaalseid tooteid, millega saab oma tahvelarvutit kasutada nagu tavalist süle- või lauaarvutit. Olemas on klaviatuurid, kõlarid ja alused tahvli puuduste kõrvaldamiseks.

Nutitelefonidele on tekkinud rakendused, mille laiema levikuga on vaid aja küsimus, millal mobiilioperaatorid kas need ära keelavad või on sunnitud kõneminuti tasustamisest loobuma.

Need rakendused kasutavad kontaktiraamatus olevatele inimestele helistamiseks andmesidet. Kui helistaja ja kõne vastuvõtja mõlemad kasutavad sama rakendust, siis kuskil registreerimata, salasõnu sisestamata ja sisse logimata tehakse nendevaheline kõne üle WiFi või 3G andmeside, operaatorile jääb vaid see raha, mis küsitakse andmeside eest (mis tavaliselt kipub olema kuumaksupõhine).

Arvutimaailm uuris kolme rakendust: Viberit, Voxtrotti ja Tangot.

Androidiga telefonile on autonavigaatoreid juba päris palju, aga tasuta ei taha keegi selliseid asju väga pakkuda. Kaarditegijad küsivad ju raha. Nüüd, kus Android Marketist ka meie kauges maanurgas rakendusi osta saab, võib juba otsinguga leida ka terve hulga autonavide tarkvarasid, mis mobiilist täisverelise autonavigaatori teevad. Google´il endal on küll Navigation, mis nendes maades, kus kasutada tohib, juba navigaatorite turgu veidi kõigutanud on, aga meie maa veel navigationi piirkondade hulka lähiajal kuuluma ilmselt ei hakka.

Siin on need navigatsioonitarkvarad, mis lubavad end osta ka Eesti kontoga. Ühtegi pole seni liikluses järele proovinud (v.a Copilot ja Wisepilot aasta tagasi, kui kaardid veel üsna puudulikud olid), aga peagi tulevad ka värsked testid juurde.