Telia alustab koostöös Viljandi tehnoloogiaettevõttega Cleveron iseteenindus-esinduste testimist, mis peaks laiendama ettevõtte kohalolekut erinevates Eesti paikades. Esimene uutmoodi esindus jõuab novembris Raplasse.

Telia Eesti müügi- ja teenindusüksuse juhi Katre Liibergi sõnul hakkavad iseteenindus-esindused ehk „kapslid” oma eesmärki teenima regioonides, kus Telial täna esindust pole, aga klientidel on jätkuvalt soov oma seadmeid välja vahetada või tellitud kaupa mugavalt kätte saada.

Eesti kaardistamistehnoloogia ettevõte EyeVi Technologies arendab autole paigaldatavat kaardistustehnoloogiat EyeVi, mis tuvastab automaatselt teetähised ning teekatte defektid ehk augud ning loob isesõitvate autode juhtimiseks vajalikud täpsed kaardid.

EyeVi Technologies tegevjuhi Gaspar Antoni sõnul ühendab uus tehnoloogia autole kinnitatava panoraamkaamera, lidari ehk laserskaneermisseadme ja tehisintellekti ning selle tulemusena valmivad täpsed kolmemõõtmelised kaardirakendused isejuhtivatele autodele.

Tehnoloogia- ja tarkvaraettevõtte ühise arendustegevuse tulemusena avatakse Teadus- ja ärilinnakus Tehnopol IT-lahendustest pungil iseteeninduslik kauplus - Aiotexi nutipood, kus kliendi tuvastamine, virtuaalne assistent ja masinõppel põhinev videoanalüüs võimaldavad klienditeenindajavaba müügikeskkonda.

Nutikodu jaoks on olemas juhtmevabad lülitid, andurid, releed ja targad kodumasinad, mida saab mobiiliäpist juhtida. Kuid veel lihtsam on telefoni avamata asju juhtida lihtsalt mobiili mõne seinale kleebitud kleepsu kohalt üle viibates. Äsja välja tulnud Xiaomi uued NFC kleepsud 2.0 just seda teevadki.

Nutikleeps maksab paar eurot tükk ja selle võib kleepida näiteks tuppa ukse kõrvale seinale laetule lüliti asemele. Võid ka välisuksele kleepsu panna või magamistuppa öökapile. Ka oma muusikakeskuse juurde saad NFC kleepsu kleepida.

EIT Healthi ja McKinsey & Company raport „Tervishoiu uuendamine tehisintellektiga: mõju tööjõule ja organisatsioonidele” paljastab pakilise vajaduse terve põlvkonna andmekirjaoskusega tervishoiuspetsialistide järele, keda on vaja selleks, et kasutada ära tehisintellekti (ehk AI – artificial intelligence) täit potentsiaali.

Uue põlvkonna harimise ja treenimise kõrval peetakse vajalikuks ka praeguse tööjõu täiendkoolitamist.

Peaaegu iga asja jaoks on olemas mõni äpp, üsna varsti on olemas täpne mobiilirakendus ka joobes oleku tuvastamiseks. 

Sel aastal kasvas Tallinna Tehnikaülikoolis kõige enam sisseastujate huvi riistvara arenduse ja programmeerimise bakalaureuseõppe eriala vastu. Eelmise aastaga võrreldes asus sügisel riistvara arendust ja programmeerimist õppima kolm korda rohkem tudengeid.

TalTechi õppejõud ja programmijuht Andres Eek usub, et kiirelt  kasvav huvi eriala vastu tuleb sellest, et üha rohkem noori on hakanud mõistma, et riistvaraga seotud erialad annavad tulevikus suure konkurentsieelise ja võimaluse saada tõeliseks tehnoloogiaguruks.

Ebasoodsate ilmaolude tõttu mitu korda ära jäänud kanderaketi Vega start toimus lõpuks täna, 3. septembri varahommikul. Sellega jõudis orbiidile ka TalTechi tudengite ja AS Dateli koostöös valminud teine tudengisatelliit Hämarik.

Satelliidi Hämarik tiimi juht Rauno Gordon sõnas, et veel öösel oodati raketi startimise uudiseid Euroopa kosmodroomilt Kourou'st. „Täpselt kell 04:51 startis rakett koos 53 satelliidiga pardal. Ja nüüd, paar tundi peale starti, oleme saanud ka kinnituse, et kõik satelliidid on raketist väljunud ning Hämarik on jõudnud orbiidile,“ kinnitas Gordon.

Suvel ebasoodsate ilmaolude tõttu ära jäänud kanderaketi Vega uus stardiaeg on 2. septembril kell 4:51 Eesti aja järgi. Selle pardal on TalTechi tudengite ning AS Dateli koostöös valminud teine tudengisatelliit Hämarik. Esimene TalTechi tudengisatelliit Koit startis eelmise aasta 5. juulil raketiga Venemaalt. Koit ja Hämarik on 1U suurusega kuubik-satelliidid (10 x 10 x 10 cm).

Startup Estonia, Tallinna Ülikooli ja Haridus- ja Noorteameti algatatud koosloomeprogrammi raames aitasid koolid ja lasteaiad haridusvaldkonna iduettevõtetel luua õpetajate ja õpilaste vajadustele vastavaid digilahendusi.

Haridusvaldkonnas pakub digilahendusi ligi 40 Eestis asutatud iduettevõtet. Nende seas on mitmeid ettevõtteid, kes pakkusid oma teenuseid ka kevadisel eriolukorras toimunud distantsõppe perioodil ja on valmis ka algaval õppeaastal oma platvormi vajadusel kohe kasutusele andma.