Päeval, mil vihma kallab hommikust õhtuni, on paras aeg minna uurima päikesepaneelide tööd. Kuid ilm mõistagi seda ei küsi, mida parasjagu esitletakse ja päikesepaneelid saavad praeguste valgete öödega ka läbi pilvede energiat kätte. Elisa tutvustas täna Telliskivi loomelinnaku lähistel uut mobiilijaama toitelahendust, mis hangib päikesepaneelidelt kuni poole energiast ja mis juurde vaja, võtab võrgust.

Käib võidujooks selle nimel, kes ennustab suuremat kasvu. Ja nagu ikka, pannakse natuke mööda - tegelik kasv tuleb veel suurem. Vähemalt on see nii enne olnud.

Cisco ennustab, et mobiilsed ühendused ja videoteenused juhivad seda kasvu ja ajavad "torud" kiiremini umbe, mis seab operaatoritele ja võrguseadmetele uued väljakutsed. Aina suurem läbilaskevõimsus, aina kiiremad ühendused peavad selle tohutu striimimis- ja muu liikluse ära kannatama.

Soomes tehakse väga suuri UPS-e ja AM käis uurimas, kuidas neid tehakse. Tehas asub Espoo lähedal roheluses ja just täna kutsuti sinna Euroopa ajakirjanikud, et tutvustada uut Eatoni UPS-i nimega 93PS.

AM on Eatoni UPSi testinud umbes aasta tagasi, kuid nüüd on selle uudistoote puhul tegemist juba tunduvalt võimsamate seadmetega – 8-40 kW.

Ajakirjanikud viidi ka tehasesse ringkäigule, kus sai näha, mismoodi võimsaid UPS-e põhjanaabrite juures kokku pannakse.

Oled oodanud võimalust tõestada, et oled parim? Ei taha enam üle interneti suvalistele kohta kätte näidata vaid ihkad midagi suuremat?

1.-3. mail on sul see võimalus, sest juba kaheksandat korda toimuv HKHK Lanparty koondab enda ridadesse vaid parimad. Üritust viivad läbi Haapsalu Kutsehariduskeskuse IT-eriala õppivad noored ning nende juhendajad.

18. aprillil 2015 toimub Võru Spordikeskuses robotivõistlus Võru Roboti Tsõõr ja RoboMiku lahing.

Tegemist on pereüritusega, mis on kõigile osalejatele tasuta.

“Selline üritus annab võimaluse kõigil robootikaga tutvust teha - sõltumata sellest, kas nad on varem sellega kokku puutunud või mitte. Kohal on Eesti parimad tegijad robootikast ning kindlasti suudavad nad pealtvaatajaid üllatada”,  tutvustas üritust Ramon Rantsus MTÜ Robootikast.

Eile tegi Tele2 tegevdirektor Argo Virkebau Tehnopoli Startup Inkubaatori juhile Marek Mühlbergile Eesti ja lähiriikide esimese ülikvaliteetse 4G häälkõne. Kas kõneteenus, mis kipub muu andmesideteenuse kõrval vaikselt taanduma, saab LTE-ga uue hingamise?

Argo Virkebau sõnul on 4G kõne väga eriline kogemus otse tulevikust – heli on nii selge, et tundub nagu teine inimene oleks otse kõrval. “4G kõne algab momentaalselt kohe peale valimist ning võtab 40% vähem energiat. Samuti on võrk efektiivsem ja samas kohas saab kordades rohkem inimesi korraga helistada, mis on hea lahendus laulupeo mastaabis suurüritustel,” ütles Virkebau.

Varem öeldi selle seadme kohta lihtsalt võrguketas, nüüd enam nii lihtsalt ei saa – Buffalo on oma kahe kettaga salvestusseadme karbile kirjutanud trendikalt, et tegemist on personaalse pilvega.

Pilveteenus on tagatud ja see pole siiski niisama reklaamsõna. Nagu tänapäeval paljude veebikaamerate, ketta- ja muude seadmetega saab neile ligi igalt poolt üle veebi: need ajad, kui tuli oma fikseeritud IP-aadress internetiteenuse pakkujalt taotleda, on saanud tavalise kasutaja jaoks ajalooks. Tuleb lihtsalt Buffalo seadme veebiliidesesse logida ja oma seade ära seadistada, siis Buffalo pilveteenuse lehel oma seadmesse logida ja ongi kõik asjad käes. Mobiilsete seadmete jaoks on aga veel oma äpp. Asjadele on võimalik ligi saada nii kodust eemal oleva arvuti, tahvli kui mobiili kaudu.

AM testib võrguseadmeid suhteliselt harva, aga aeg-ajalt tuleb siiski selle maailmaga end kursis hoida. Linksysi soodne ruuter väikefirmale võiks olla üks selline verstapost, mille najal vaadata, kuidas see konservatiivne võrgumaailm vahepeal on edasi läinud.

Ega tõesti tohutut revolutsioonilist hüpet pole aastate jooksul toimunud, kuid siiski on areng muutunud lihtsuse ja kiiruse suunas. Linksys LRT224 on väikefirmale paras ruuter internetiühenduse kindlustamiseks. Ilmselt on vaja juurde ka mõnesid muid võrguseadmeid, aga keskse sidetagajana on see mugav lahendus: kaks WAN-i ehk kahest erinevast allikast gigabitist sisendit internetiühendusele, VPN (turvaline ühendus kodukontorist või reisilt koduvõrku), tüüpiliselt neli porti lisaseadmete ühendamiseks ja kui vaja, siis teise WAN-i asemel demilitariseeritud tsoon avalike seadmete, näiteks veebiserveri jaoks. Juurde võib vaja minna näiteks teise (alternatiivse) WANi seadet, olgu see siis 4G modemiga ruuter või raadiolingi ruuter. Kahe siseneva internetiühenduse vahel saab teha load balancing´ut ehk koormuse jaotust või määrata, et üks on põhiühendus ja selle katkemisel võetakse minimaalse katkestusega kasutusele teine, varuühendus.

Maailma Majandusfoorum avaldas aprillis taas oma iga-aastase aruande IT olukorrast, mille väljaandmist toetab Cisco. Selleaastane raport aitab selgust saada, kuhu areneb nn kõige Internet (Internet of Everything, IoE) ning kuidas IP võrgud aitavad suurtest andmemassiividest ehk Big Datast kasu saada.

Traditsiooniliselt avaldati ka riikide IT-võimekuse edetabel, mida juhib Soome. Eesti tõusis 22. kohalt 21. kohale.

UPS kipub väiksemates firmades olema üks viimane asi, mida ostma hakatakse. Tavaliselt ostetakse see alles siis, kui mõni elektrivarustuse häire suurema kahju on teinud. See on samamoodi, nagu tehakse varunduse või tulemüüri ostmisega – liiga paljud teevad selle ostu alles peale seda, kui andmed on haihtunud või keegi firma sisevõrku sisse murdnud.

Mõnikord on tõesti kallis UPS ehk liigne raiskamine, kui kõik töötajad istuvad võrgus sülearvutitega, andmed asuvad kuskil teenusepakkuja juures pilves ja elektri kadumisel kukub maha vaid firma ruuter, mis pärast end ise taas käima tõmbab. Siis võib küll öelda, et UPS on tarbetu luksus. Aga kui firmas on mõni server? Või mõni tähtis tööjaam, milles jäävad olulised raamatupidamisfailid sulgemata, kui elektrikatkestus tabab? Siis ilmselt pole vaja keerulisi kalkulatsioone teha, et aru saada, et UPS tasub end ära küll.