Tarkvara

Artiklid ja blogid tarkvara teemadel - arendus, testimine...


Krüptoviiruse Petya/NotPetya vastu on väidetavalt leitud lihtne ennetav vaktsiin

Viirus petya.

Maailma tabanud uus krüptoviirus Petya/NotPetya, mis on eelmise hiti WanaCry modifitseeritud järeltulija, tabas ka Eestis mitmeid ettevõtteid, krüpteerides andmed ja nõudes nende lahtikrüpteerimise eest lunaraha. Levib aga info, et viirust on võimalik oma arvutitest eemal hoida, lisades sinna ühe (tühja) faili.

Kas see ettevaatusabinõu ka töötab, selle kohta veel täiesti kindlad andmed puuduvad, kuid mitmetes turvafoorumites ja ka turvatarkvara tootjate blogides on seda lahendust käsitletud.

Koolilõpetajad said esimesed digitaalsed diplomid

Mainori digitaalsed diplomid.

Enam ei lõpeta kõik edukad lõpetajad kooli "paberitega". Mõned saavad juba digidiplomi. 17. juunil lõpetas Ettevõtluskõrgkooli Mainor XXIV lend, kes sai esimestena Eestis SK ID Solutions e-templi tehnoloogial põhinevad digitaalsed diplomid.

Digidiplom lubab vilistlasel igal ajal ID-kaardi või mobiil-ID abil alla laadida oma tunnistuse digitempliga kinnitatud elektroonilise koopia.

Telia lõkkekanal avanes kogu suveks ja näitab põlevat lõkketuld

Jaanituli. Kaader videost

Jaapanis on juba aastakümneid väga populaarsed voolava vee või põleva tule kanalid. Tasapisi on neid ka Euroopasse jõudnud. Jaaniõhtul ja ka kogu suve jooksul saab nii oma nutiseadmest kui telekast vaadata Telia lõkkekanalit, mille ainus sisu on 24 tundi ööpäevas näidatav lõke. Lõkkekanal on rahustav, meditatiivne, hubane. 

Eesti uuring: bitcoinide kaevandamine on praegu isegi algajale kullaauk

Bitcoin. Foto: (CC) Michael Wuensch / Pixabay

Poodidest kaovad võluväel võimsaimad graafikakaardid. Haiglate ja riigiasutuste tagatubadest leitakse serverid huugamas, mis ei tee üldse mitte riigitööd. Miks kõik räägivad bitcoinidest ja miks bitcoinide kaevandamine on kasulik? Hiljutine Eestis tehtud uuring valgustab, et praegu võib sellega igaüks rikkaks saada.

Ettevõtluskõrgkoolis Mainor kaitstud lõputöös analüüsis finantsjuhtimise eriala üliõpilane Merri Keerd, et eraisik jääb nn pilvekaevandamisega kasumisse isegi bitcoini 440-dollarise hinna juures, kuid praegu maksab üks virtuaalvaluuta ühik juba 2500 dollarit.

LHV võttis klienditeenindajaks roboti

Robot on LHV pangas klientide küsimustele vastajaks. Foto: (CC) Gerd Altmann / Pixabay

LHV pangas ei asu küll tööle mehaanilised humanoidrobotid, kuid panga poole Facebooki kaudu pöördudes võib sattuda robotiseeritud klienditeeninduse peale. Facebooki lehe sõnumirakenduses vastab nüüd kõikidele klientide küsimustele vestlusrobot Uku.

Tegemist on uudse masinõppel põhineva virtuaalteenindajaga, kes oskab anda vastuseid lihtsamatele ja korduma kippuvatele küsimustele, näiteks teab vestlusrobot (ingl k chatbot) väga hästi, kus asuvad LHV sularahaautomaadid või millal toimuvad pankadevahelised ülekanded.

Mobiilsete väljapressimiste arv suurenes 3,5 korda

Mobiilsete väljapressimiste ja troojalaste geograafia 2017. aasta esimeses kvartalis (rünnatud kasutajate protsent).

Katusepakkujad ja ähvardajad pole iga inimese igapäevane ht, küll aga küberväljapressijad, kes saavad koputada iga mobiilseadme uksele ja halvemal juhul pääsevad ka sisse. Kaspersky Lab’i aruande järgi tuvastati 2017. aasta esimeses kvartalis 218 625 mobiilsete väljapressimiste ja troojalaste installimisjuhtumit. See on 3,5 korda rohkem kui eelmises kvartalis (61 832 korda).

Rohkem kui 200 000 inimest kasutab Smart-ID e-identiteedi lahendust

Smart-ID.

Eilseks oli Eestis SK ID Solutionsi loodud elektroonilise identiteedi lahenduse Smart-ID kasutusele võtnud juba 50 000 inimest. Kokku on lahenduse kasutajaid Baltikumis üle 200 000.

Smart-ID kasutajaskond on stabiilselt suurenenud iga päev ning tänaseks on Baltikumis ületatud 200 000 unikaalse kasutaja verstapost. Kui Eestis onkasutajaid pisut enam kui 50 000, siis Lätis on uue autentimisvahendi võtnud kasutusele juba 100 000 ning Leedus 60 000 inimest, ühes päevas on kasutajaid kokku keskmiselt 45 000 inimest.

Kohtumine Latitude59´l: Crassula ehk rahapuu platvorm

Crassula.

Me kõik teame Transferwise´i edulugu, kuidas raputati traditsioonilist pangandust ja toodi rahvusvaheliste maksete hinnad maa peale tagasi. Nüüd on pangad ka hakanud sama mudelit kasutama. Latitude59´il investoreid otsinud Läti päritolu idufirma Crassula (nn "Rahapuu") tahab pakkuda finantsasutustele platvormi, millelt on võimalik arendada lihtsalt oma maksesüsteem. See on nagu klotsidest kokkupandav finantsrakendus.

Firma Crassula COO Daria Dubinina tutvustas Arvutimaailmale, kuidas nemad plaanivad finantstehnoloogia sektorit muutma hakata.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.