Kodusest telerist soovivad Eesti mehed näha kõige kõrgema pildikvaliteediga eelkõige uusi filme ja sporti, naised seevastu filme ja teleseriaale, selgus Samsungi tellitud telerivaatamise uuringust.
 
Uuringu kohaselt on Eesti inimeste lemmikud filmid, mida 86% vastanutest soovib vaadata kindlasti maksimumkvaliteediga kõrge lahutusvõimega ekraanilt. Väga suured kvaliteetse pildi austajad on just naised, kellest lausa 90% peab oluliseks, et vaadatav film näeks ekraanil hea välja.

Koolivaheaeg on juba täies hoos, mil rohke vaba aeg annab lastele erinevate ekraanide – telefoni, tahvli, teleri ees istumisele veelgi suurema tõuke. Koostöös Tartu Ülikooli kliinikumi laste ja noorukite vaimse tervise keskuses vaimse tervise õe Kersti Treialiga annab Elisa erakliendiüksuse juht Andrus Hiiepuu mõned soovitused, kuidas muuta telekavaatamine mõistlikuks ja panna see lapse arengu teenistusse. 

IT-firma Uptime tarkvaraarendaja ja arvutimängur Jonne Pitk proovis mõne nädala jooksul järele, kas selline hiiglane nagu 40-tollise diagonaaliga nõgus arvutimonitor Philips BDM4037UW on mõnus nii töö tegemiseks (antud juhul programmeerimiseks ja kirjutamiseks) kui mängimiseks.

Alustame disainist. Positiivne on see, et välimuse poolest on see monitor üsna ilus, kuigi saab muidugi ka norida. Hõbedane, väga õhuke ja nõgus. Korpus on tegelikult plastmassist, mis siis, et eemalt jääb mulje, nagu oleks tegemist metalliga.

Sel nädalal algav jalgpalli MM on kasvatanud inimeste nõudlust uutele telerite järele ning üha sagedamini langeb valik 50-65-tolliste telerite kasuks.

Telia Eesti kauba ja seadmete grupi tootejuhi Jüri Raudsepa sõnul kasvatavad suvised spordi suurvõistlused alati ka telerite müüki.

„Senine kogemus on näidanud, et inimesed soovivad tippvõistlustele kaasa elada uue ja korraliku suurusega teleekraani vahendusel. Erand pole ka sel nädalal algav jalgpalli MM Venemaal,“ tõdes Raudsepp.

Nutikodude lahendustest räägitakse juba pikka aega. Võimalik on anda tehnoloogia kätte koduse soojuse reguleerimine, tulede kustutamine ja valguse sättimine ning modernsematel külmkappidel on isegi võimekus soovitada kasutajale retsepte külmikus oleva toidu põhjal. Vähem räägitud on aga sellest, et taolised lahendused hakkavad tulevikus kujundama meie tööruume. Lisaks kodule muutuvad nutikaks ka kontoriruumid. Samsung Eesti mobiilidivisjoni juht Antti Aasma toob mõned näited huvitavamatest tehnikalahendustest, mis võimalik, et juba lähitulevikus inimeste tööruume muutma hakkavad.

Kui nüüd mälupildis veidi tagasi kerida nii umbes kümmekond aastat ja mõelda igakevadistele tehnoloogiamessidele, siis meenub sealt ammusest ajast juba mõni rullikeeratava ekraani kontseptsioon, mida esitleti kui kaasaskantavate tahvlite ja suure ekraaniga mobiilide tulevikku. Paraku pole rullis pisikuvar taskus veel moodi läinud. Kuid seinale lahtisõitev ekraan, mis nagu projektoriekraan muul ajal peidus on, võiks juba olla paljude jaoks kasulik diil.

Tundub, et nupuautode aeg hakkab ka ära pöörduma - nii nagu nuputelefonid asendati puutetundlike värvilise ekraaniga nutitelefonidega, nii tulevad ka autod, mille juhtimiseks on suured värvilised puutepaneelid ja muidugi ka viibetele, häälele ja kõigele muule reageeriv tehisintellekt. Nissan Xmotionil ongi need justkui uue nutiauto omadused - kokku seitse puutetundlikku paneeli ja kuldkalakese-kujuline tehisintellektiga assistent, mis "ujub" sujuvalt neil ekraanidel ringi.

Monitoride ees veedame me iga päev suure osa tunde oma päevast. Seega peaks see seade olema üks tähtsaim asi, mille valimisel peab hoolega mõtlema, milline ekraan on tööks kõige parem. MMD tehnikatoodete müügijuht Euroopas Kevin Yang selgitab, mida peaks uut monitori valides paneelide kohta teadma.

Las Vegases toimunud tehnikamessil CES 2018 esitles Samsung uut 146-tollist kodutelerit, mis lisaks sellele, et on tavalisest ligikaudu kolm korda suurema ekraaniga, kasutab ka täiesti uudset modulaarset MicroLED lahendust, mille abil võib teha peeaaegu mistahes suurusega ekraani. Nime The Wall kandev tehnoloogia ei jõua küll veel niipea meie kodudesse, kuid on selge, et just selles suunas võib kogu ekraanitehnoloogia hakata peagi arenema.

Head saabuvat liitreaalsuse aastat - 2018 tuleb selles mõttes eriline. USA idufirma Magic Leap trügib alale, kus Microsoft on oma Hololensiga juba aastaid tegutsenud. Magic Leap on tõsised ja hästi disainitud liitreaalsuse prillid, mis retina kvaliteediga (ehk inimsilmale eritsumatult väikeste pikslitega) kuvavad läbipaistvatele prilliklaasidele kunstlikke objekte, mis vastavalt inimese pea asendile kohanduvad, "rippudes" ja liikudes justkui päris- maailmas oma projekteeritud kohal.