Mida internetiajastul uskuda ja mida mitte? Peale suuri dokumentide lekkeid Internetti on hakanud aina enam levima libauudised, mis eksitavad ka suuri meediakanaleid. Vahendid võltsuudiste tootmiseks pole enam ainult "pastakast väljaimemise" tehnikas, vaid loomulikult saab ka kasutada kõrgtehnoloogilisemaid vahendeid, näiteks piltide ja videote võltsimist. Võltsuudiste tegijad võivad olla lisaks amatööridele ka profid luure- ja propagandaasutused.
USA ametisseastuv president Donald Trump süüdistas oma esimesel pressikonverentsil CNN-i võltsuudiste tootmises. Sama süüdistuse on saanud ka paljud teised kanalid teistelt süüdistajatelt ja teistes riikides. Libauudised on saanud massiliseks ka tänu sotsiaalvõrkudele, kus neid ilma tausta uurimata levitavad kümned tuhanded kasutajad vaid skandaalse sisu pärast.
Videote võltsimisel on võimalik koguni asja täielikult automatiseerida. Face2Face tehnoloogia kannab tekstilugeja näoilme ja häälduse üle mõne prominendi näole ja loob sellest usutava video, nagu avaliku elu tegelane ütleks tõepoolest seda, mida uudistevõltsija tahab, et libauudised sisaldaks.
USA ja Saksa teadlased otsustasid selle valguses eksperimenteerida videomanipulatsioonidega. Maailma suurkujud muudeti videotarkvara abil "rääkivateks nukkudeks" ja neid sai juhtida oma näoilmega ja kõnega. Kaks esimest rääkivat pead olid loomulikult Vladimir Putin ja Donald Trump. Näoilmete ülekanne toimub reaalajas.
Kuid lisaks pahategudele libauudiste tootmisel on selline tehnika kasutatav ka pisut üllamatel eesmärkidel. Näiteks saab niimoodi dubleerida filme ja ka televisiooni otseülekandeid, kus sünkroontõlkija hääl ja näoliigutused kantakse üle originaal-rääkijale, muutes tema kõne teksti hääletämbrit samaks jättes. Nii saavutaks otsetõlge ka videos täiesti uue tähenduse, ehkki siis tekib küsimus, mida me näeme: ilmselt kuskil kabiinis sünkroontõlget tegev inimene omab hoopis teistsugust miimikat kui prominentne esineja ning tulemus võib olla väga kummaline.
Hääle "ülelugemist" demonstreeriti Adobe MAX 2016 konverentsil, kus seda nimetati "kõne Photoshopiks" - inimene rääkis üht, kuid tema häälega võis talle suhu panna hoopis teised sõnad.
Kuhu küll maailm niimoodi jõuab? Ilmselt on kõige selle, mida me näeme või kuuleme, uskumine edaspidi aina keerulisem. Vaatamata sellele, et video ja virtuaalmaailma kvaliteet läheb aina paremaks. Ka võltsimistehnoloogiaid lihvitakse täiuslikkuseni. Kuna libauudiste tootmiseks ja levitamiseks on võimsamad tööriistad kui faktikontrolliks ja tasakaalustatud uudisteks, siis on hakanud ka Facebook ja mitmed meediaorganisatsioonid looma libauudiste avastamiseks ja uudisvoost eemaldamiseks vahendeid, kuid nende võimsus veel võltsteadete levitamise vahendite vastu ei saa. Olulised vahendid on selleks ka skandaalihimulised lugejad ise.