AM on nutitelereid testinud juba mitu aastat. Kui võrrelda nende arengut nutitelefonidega, siis toimub areng tasa ja targu. Isegi väga tasa. Kui nutitelefonide kasutajad haaravad telefoni ka muudeks tegevusteks peale helistamise, siis nutitelerite suur mure on see, et need on küll tohutult nutikad, aga kasutajad jäävad peale esimest õhinat kasutama neid ikka kui tavalisi telekaid. Pingutasime, et olla nutikamad kasutajad, aga pika testiperioodi jooksul, peab tunnistama, sai mõndel päevadel nutifunktsioonid siiski unustatud, kui just lapsed meelde ei tuletanud - sel ajal, kui ühtegi mõistlikku multikat kuskilt ei tulnud, kuigi olnuks vaja.
LG 42LA860V on karbist välja võttes ja kokku pannes ühe asja poolest eriline kindlasti. Nimelt on sellel 42-tollisel lameteleril huvitav jalg. Kui tavaliselt tuleb teleka nihutamiseks ühele või teisele poole loota ratastega telerilauale, siis see LG nutiteler on ka nutika mehaanilise jalaga - spetsiaalsetel rullikutel veerev alumine osa tähendab võimalust nihutada telekat ka jäiga kapi otsas, millel rattaid pole. See nihutamine käib üsna kergelt. Jala alumine mittelibisev põhi jääb laual paigale, seega ei jookse keegi telekat niisama maha.
Hulk ühendusvõimalusi on muidugi olemas, lisaks kaabliga võrku ühendamisele saab LG ka kenasti WiFi-võrgus hakkama, rääkimata videoühendustest mitme HDMI-pesa ja USB-pesadeni välja. Miracast / Intel WiDi ehk Wireless Display on huvitav lisaomadus, kuna juhtumisi oli olemas just sellesama võimalusega ka Asuse sülearvuti. Mis võiks olla mugavam, kui diivanil vedeledes oma arvuti ekraanipilti otse teleka suurele ekraanile saata lma ühegi juhtmeta? Kõlab nagu muinasjutt. Paraku ei tööta see Asuse arvutiga, selgus õige pea. Arvuti suudab telekaga küll ühenduse luua, aga ainuke pilt, mis arvutist ekraanile manatakse, on üleni must ekraan.
Paremini läheb Androidiga mobiiliga. Saab kasutada teatud teenuseid, näiteks on olemas uhke võimalus mobiilipilte suurele ekraanile saata või videosid vaadata. Meediapleier toimib.
Pilt on LG-l kirgas ja selge, eriti kõvakettalt või USB-pulgalt videosid maha mängides. Formaatide hulk, mida telekas maha mängib, on üsna piisav. Pikalt mängides aga võib mõnikord jääda pilt helist maha, selle vastu aitab korraks sisse-välja lülitamine.
Smart TV on endiselt liiga aeglane. Miks küll? Kohati kas andmed ei liigu või telekas mõtleb menüükäskude peale - ei saagi aru, miks küll.
Klaviatuurina saab kasutada nutitelefoni või tahvlit. Ka Youtube´i saab tahvlist suunata ekraanile maha mängima. Seega ei pea isegi juhtmevaba klaviatuuri muretsema, kui tõsisemalt nutiosa kasutama plaanitakse hakata - kas Skype-vestlusteks, veebis surfamiseks või e-kirjade saatmiseks. Tahvel on piisavalt mugav tekstisisestuseks.
Kaasas on kaks pulti. Nii on LG tippklassi nutiteleritega olnud ka varem. Üks pult on tavaline, teine erilisem, vähemate nuppudega, kuid mugavama voolujoonelisema kujuga. See teine pult on ka viipepult. Sellega saab viibates lihtsalt kursorit ekraanil juhtida ja menüüdes kolada. Selle puldi võib ära õpetada ka digiboksist aru saama ja nii võibki ainult ühe puldiga edasi tegutsema jääda, digiboksi juhimine käib sujuvalt ja meeldivalt ühest kohast.
Nutiteleritele pannakse ka kaasa kaamera - paranoilisemad usuvad, et sisseehitatud kaamerad on niikunii ühe teatud organisatsiooni poolt juhitavad-jälgitavad, kuid neile lohutuseks on LG teinud kaamera sellise, et see käib lihtsalt teleka sisse - füüsiliselt peitub sisemusse ära, nii et pole karta, et keegi tarkvaraliselt midagi vaatab või filmib. Kui aga kaamera korpusest väljas on, võib proovida Skype-kõnet, täiesti normaalse kvaliteediga tundub. Ehkki valgustus maksab tuppa hankida korralik,sest kahvatumad LED-pirnid kipuvad pimedaks jääma, kui need liiga väikese heledusega säravad. Siis tuleb ka pildile palju müra sisse.
Kõvaketas ühendub eraldi USB-pesast, mis USB 3.0-ga peaks tagama ka parema toite, aga tavalist USB 2.0-ga HDD-d siiski ei toitnud see korralikult ära. Tahtis lisatoidet teisest USB-st, siis töötas juba ilusti. Õnneks on paljudel USB-ketastel, eriti USB 2.0 ketastel see lisatoite pistik ka olemas. Falide lugemine on aeglasevõitu, aga kui need kuhugi puhvrisse on laetud, paistab telekas suutvat juba mängida ka Full-HD materjali kiirelt ja korralikult.
Pilte saab kõvakettalt või mälupulgalt vaadata slaidiseansina ja lisada näitamisele saatemuusika.
Netflixid ja muud populaarsed online-striimimise teenused Eestis ei tööta. Siiski on mõned äppid, mis näitavad lastele multikaid või lasevad uudiseid vaadata või mänge mängida.
Kuna nutiteler suhtleb netiga kahepoolselt, siis muidugi on jälle küsimus selles, kas meid siis saab nüüd rohkem jälgida. Selle artikli põhjal LG jälgibki, isegi siis, kui ütled, et ei taha. No mis seal ikka - palju õnne, kui enamus inimesi kasutab seda telekat tavalise telerina ja paljud ei ühenda nettigi, siis pole sest suuremat probleemi. Tõsiseid kasutajaid aga võib selline nuhkimine häirida, mis siis, et väidetavalt tehakse seda vaid õigete reklaamide näitamise nimel.
Pildiparandusega saab telekas hästi hakkama, tehes ka Eesti telekanalite mitte-HD pildi üsna selgeks ja kirkaks. Kuigi siin võib täheldada üht anomaalsust - mingil hetkel läheb pildiparandus korraks käest ära ja pilt pole küll kole, aga teravaks tegemise funktsioon ei saa nagu hakkama ja kerge udusus tuleb üle Full-HD paneeli venitatud tavareolutsiooniga telepildile sisse. Huvitava iseärasusena tuli see ilmsiks siis, kui miskid kiiresti kerivad asjad olid pildil, näiteks Aktuaalse Kaamera uudisteribaga, kui ekraani all uudised jooksid, ajas see mõnikord pildiparanduse kergelt segadusse. Kuid selgus taastus ilma telerit "restartimata" kiiresti peagi ise teleka sisemise tarkuse abiga.
Tavatelekana kasutamiseks on hulk häid sisseehitatud võimalusi: DVB-S tuuner (satelliit), DVB-S2, DVB-C tuuner (kaabel) + DVB-T tuuner (maapealne digilevi) ja DVB-T2. Seega saab ka digiboksita hakkama tasuta kanalite vaatamisel.
3D-d ei maksa ka unustada, osa rakendusi näitavad telekas 3D sisu ja seda suudetakse mängida ka lisakettalt üle USB. 3D kvaliteet on kodustes tingimustes hea. Kaasas on neli paari passivprille (need ei vaja akusid, vaid on alati töövalmis), lisaks on ka üks paar mänguprille ekraani jagavateks mängudeks, kus ühel ekraanil saab kaks mängijat vaadata erinevat pilti omavahel mängides.
DLNA koduvõrgus tuntakse ära nii seda toetavad tahvlid, telefonid, võrgukettad kui sülearvutid. Ainuke, mida ei leitud, oli DLNA äppiga Windowsitelefon.
Kokkuvõtvalt - rohkem kui 1000 eurot maksev telekas on küll tulevikukindel ja pakub äppide ja mängudega palju lisavõimalusi, kuid kõik oleneb siiski kasutajast, kas ta neid lisavõimaluis praegu vajab. Kui vajab ja näiteks meelelahutuseks on tavaarvuti kas liiga lahja või hõivatud mõne kodutöötaja poolt, siis nutiteler asendab arvuti meelelahutusfunktsioone üsna suurel määral. Aga kui nädal aega nutimenüüd ei avagi, siis tõenäoliselt pole nutitelerit vaja. Üks sihtgrupp, kes nutiomadused kiirelt omaks võtab, on muidugi lapsed. Nende ohjamiseks on lastelukk ka olemas. Aga kui lukku ees pole, leiavad nad peagi ka kogu meelelahutuse üles sel ajal, kui teletöötajad oma programmis midagi huvitavat neile pakkuda ei suuda.
TEHNILISED ANDMED
Nutiteler LG 42LA860V
Hind: 1055 eurot (Digiladu)
Ekraan: 3D LED, 42" (107 cm), 2D-3D konverter, 1920 x 1080 pikslit, 16:9 suhtega, vaatenurk 178°/178°, Full HD
Ühendused ja heli: DLNA, DVB-S, DVB-S2, DVB-C, DVB-T, DVB-T2, WiFi, heli 12 W + 12 W, Dolby Digital, Virtual Surround Plus, 4xHDMI, komponentvideo, komposiitvideo, CI pesa, Rf in, MHL, 2x USB 2, USB 3, WiDi, Miracast, NFC-valmidus
Formaatide tugi: MP3, WMA, MPEG4, DivX, MKV, JPEG
USB-salvestus: jah
Lisad: 4x 3D prillid, 2x Dual Play prillid, Magic Remote pult
Mõõtmed jalaga: 948 x 631 x 269 mm
Kaal jalaga: 15,6 kg (ilma jalata 13,5 kg)
