Vähem kui kuu aega tagasi tegi AM intervjuu Tõnu Samueliga, kes juhib Jaapani idufirmas nutika sõrmuse OZON arendamist. OZON töötab kui tavaline hiir, millega saab kolmemõõtmeliselt õhus sõrmega viibeldes arvutit või mobiili juhtida. Lisaks on sõrmusel olemas ka NFC, mis tulevikus võiks asendada näiteks pangakaarti. Ehte- ja moetööstus on aga juba mõnda aega nutiseadmete tööstusel silma peal hoidnud. Nii on ka nutikate sõrmuste lahendusi hakanud tekkima õige mitmeid. Ringly on üks New Yorgi idufirma, mis arendab nutikaid sõrmuseid, kuid nende sõrme-ehte nutikus peitub tarkades teadetes. Lisaks on MasterCard ettevõttega ühendust võtnud, et disainitud suure kiviga sõrmusesse hakata mahutama tulevikus ka krediitkaarte ja kontaktivaba makse võimekust. Sama saab tulevikus teha ka OZON-i sõrmusega.

Leedu idufirma "Superum" on juba mitmeid kuid arendanud robotkullerit nimega Sidewalk, mis kulgeb mööda kõnniteid ja viib pakke kohale. GPS-i, lidarite ja kaameratega varustatud ratastel konteiner sõidab jalakäijate kiirusel ja oskab manööverdada tänavaliikluses takistustest kõrvale.

Kõlab tuttavalt? See ongi üsna sarnane toode Eesti ettevõtjate Allan Martinsoni ja Ahti Heinla arendatavale Starshipile.

Hiljuti juhtus inetu lugu: Windows 10-ga masinas lakkasid töötamast nii videotarkvara Adobe Premiere Elements 11 kui Sony Vegas Movie Studio. Mida asemele valida? Või kas ongi midagi muud paremat võtta? Kunagi sai kasutatud Videopadi, kuid see jäi kasvavate vajaduste jaoks kitsaks. See kõik sundis üle vaatama videotarkvarad ning väike valik on nüüd siin. Test toimus Acer Aspire V17 Nitro sülearvutiga - võimeka mängurimasinaga, mis kõik need tarkvarad mängeldes välja vedas.

? Kes vähegi on USB porti midagi pista üritanud, on kindlasti kokku puutunud nn kolmetahulise USB kaabli probleemiga: proovid ühtepidi, ei sobi; keerad teistpidi, ei sobi; kolmandat korda keertes juba sobib. Miks küll ei võiks ka USB kaabli "jämedam" pistik olla mõlemat pidi sobituv?

! Aga sellised pistikud ongi olemas! USB Type-C on tore asi, kuid veelgi toredam on laua all pimedas arvuti taga kobades universaalne pistik ükskõik mis pidi pesasse saada.

Toimetusele laekus küsimus lugejalt: millist kasutatud nutitelefoni võiks osta?

Arutasime natuke seda asja ja välja hakkasid joonistuma mõned soovitused kuni mudelivalikuni välja.

Kui üldiselt tundub, et osta tasuks kasutatuna mõni selline telefon, millel aku on vahetatav, siis paljudel (Androidi-)telefonidel on see häda, et ka muu riistvara kipub aina uuemate Androidi versioonidega (eriti aga pealetuleva Marshmallow) aeglaseks jääma. Seega võib vana telefoni ostmisel kerkida lisaks üles ka küsimus platvormist, mida valida.

Droonid tiirlevad juba tüütult palju avalike ürituste ja isegi tagaaedade kohal, kurdavad inimesed. Oled just oma aia privaatses nurgas maha visanud, et vabalt päikest võtta, kui tüütu piniseja taevasse ilmub. Mida teha?

Sünoptikud pole pessimismiga kitsid: "see suvi läheb vett vedma", "nii kaugele kui pikaajalised prognoosid näitavad, pole ilusat suveilma oodata", "lahkuva madalrõhkkonna asemele saabub Põhja-Atlandilt kohe uus" on tüüpilised teated puhkusel ilusa ilma ootajatele. Mida siis teha? Samsung annab jälle nõu, kuidas oma nutitelefoniga krabiseva katuse all sügisesse kulgeda.

Ära reisi üksi (või ainult e-posti ja veebiga), võta kaasa ka mõned kasulikud reisirakendused! Samsung on kokku pannud valiku, mis võiks igale reisileminejale ära kuluda. Nii kaugemal kui lähedamal.

? Tihti on sülerikasutaja õhtune (või tööle jõudes hommikune) mure, et kõik ühendatavad kaablid - hiir, klaviatuur, võrk, väline ketas - on kukkunud jälle kuhugi laua alla või on laual sassis. Kuidas neid kaableid mugavalt laual hoida, et saaks lihtsalt kohe arvutiga ühendada?

! Selleks on olemas kaabliorganisaatorid. AM proovis Allsopi Cable Organizer Kit´i.

Kaabliorganiseerimiskomplektist leiab kaheksa organisaatorit ja kahepoolset teipi nende kinnitamiseks lauale. On ka ruviaugud kapitaalsemaks kinnitamiseks. Kokku suudavad karbitäis organisaatoreid kinnitada 80 kaablit, mis peaks ka kõige seadmeterohkema laua jaoks olema piisav.

Viimastel aastatel on uute tehnoloogiate arendamine järjekindlalt liikunud päris- ja virtuaalmaailma vaheliste piiride hajutamise suunas. Pärast seda, kui mobiiltelefonide ja arvutitega suhtlemisest kaotati üsna edukalt numbri- ja hiirenupud (peab nentima, et arvutil tekstide trükkimiseks pole siiski midagi paremat kui vana hea klaviatuur, kuigi ka see on oma kuju muutmas — nii näiteks saab juba täna muretseda endale väikese projektori, mis klahvistiku kirjutuslaua pinnale kuvab), hakati murdma pead selle üle, kuidas virtuaalse reaalsuse elemendid otseses mõttes kasutaja silme ette ja teda ümbritsevasse ruumi manada. Mõningaid arvutimänge mängides saab küll virtuaalsusesse täielikult sukelduda, kuid selleks peab panema pähe kohmaka kiivri ning tihtilugu tõmbama selga spetsiaalse kostüümi — vaevu, et inimene tavaelus nendega ringi käima hakkaks.