Samsung tõi USAs müügile väidetavalty esimese E-ink tehnoloogiat kasutava klaviatuuriga telefoni. E-ink on põhimõtteliselt elektrooniline paber ehk ilma toiteta ekraan, kuhu saab kujutisi kuvada. Antud juhul siis elektrooniline paber koos puutetundlikkusega. Avad telefoni klapi pikuti - tekib numbriklaviatuur kuus telefoni lisanuppudega, avad laiuti - on arvuti täisklaviatuur. Või kui avad mõne spetsiaalrakenduse, tekivad sellele vastavad lisanupud.

Vähendamaks Eesti tööjõuturul valitsevat IT-spetsialistide põuda, jätkab Microsoft Eesti juba neljandat aastat koolitusprogrammiga Veebistuudium. Sellel aastal osalevad koolitusprogrammis õpetajad nii Tallinnast kui ka teistest linnadest, et omandada oskus õpetada veebilehtede disainimist oma kooli õpilastele.  

LG on viimasel ajal teinud ohtralt peaaegu ilma nuppudeta puutetelefone, ärikasutajale sobivam tundub aga olevat GW520, mis sisaldab liugklapi all neljarealist täisklaviatuuri.

Võrreldes LG Cookiega on ekraan tundlikum ning ka kasutajaliidest, mida LG ise arendab, on pisut täiustatud. Aga vanema LG telefoni kasutaja tunneb menüüd siiski ära.

Fotokatest me Arvutimaailma uudistes tavaliselt pole kirjutanud, kuid seekordne uudistoode väärib märkimist oma ühenduste poolest. Samsung CL65 nimelt omab sisseehitatud WiFit, GPSi, DNLA-d ja Bluetoothi ehk siis omab võimalust pilt või video kaamerast kohe peale klõpsu mitmel erineval viisil minema saata - kas üle võrgu koduserverisse, mõnda avalikku veebialbumisse, telefoni või teise digitaalse seadme sisse.

(Arvutimaailm 8/09, pikk versioon)

Sel suvel said täisklaviatuuriga äritelefonide read täiendust nii Nokia kui HTC uute lipulaevadega – Nokia N97 tekitas ootusärevust juba eelmise aasta sügisesest GSM Worldist alates, HTC tuli aga kevadel välja oma Touch Pro uue põlvkonna raskekaallasega – Touch Pro 2ga.

Mõlemad telefonid sisaldavad pea kõike, mida üks ärikasutaja vajab ning kui vajalikku rakendust telefonis pole, saab selle mobiilirakenduste poest juurde osta. Nokial on selleks Ovi, HTC-sse aga sobivad rakendused mõnest Windows Mobile poest. Microsoft on Windowsi telefonidele peagi avamas ka oma „ametlikku“ poodi. Täisklaviatuur on mugav dokumentide redigeerimiseks ja meilisaatmiseks, puuteekraanid on mõlemal telefonil kergelt ka sõrmega kasutatavad.

(Arvutimaailm 8/09)

Ajakirja puhul on lugejate tagasiside alati visam tulema, kui näiteks päevalehtedele või veebisaidile. Veebis on eriti lihtne – loed arvutis ja saad kohe toimetusele kommentaari saata otse arvutist. Paberajakirja tagant on tee arvutini tavaliselt liiga pikk, et värske mõte teele saata.

Loodame siiski parimat. Sellepärast on nüüd arvutimaailma veebis koht, kuhu saab paberajakirja lappamata oma ettepanekud jätta. Kui tead soovitada huvitavad persooni, intrigeerivat „vastasseisu“ teemat, teie firmas on just tööle astunud uus IT juht, kuskil korraldatakse IT inimesi huvitav üritus, siis ei jää üle muud kui valida õige rubriik, mille kohta tahad oma ettepaneku saata, täidad ülilihtsa veebi vormi ja – teele. Juba järgmises või ülejärgmises ajakirjas võib teema sees olla. See on võimalus teha just sellist ajakirja, nagu ise tahad.

Arvutimaailm 8/09 on müügil 12. augustist. Selles numbris:

am.ee veebi ilmus paremasse veergu üks uus aken - kalender. Seal saavad nüüd olema sündmused, mis lähiajal ( või ka hiljem) toimuvad. Kõik, kes soovivad täiendada, on oma sündmuste infoga oodatud.

Kalender on Google Calendari põhine, ehk siis seda saab muidugi ka oma Google´i kalendrite hulka lisada.

Täna asutati Eesti Lairiba Arendamise Sihtasutus, mille eesmärgiks on aastaks 2015 varustada kõik Eesti külad kiire lairibaühendusega.

Sihtasutuse asutajad on Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) liikmed AS EMT, Elion Ettevõtted AS, AS Elisa Eesti, AS Eltel Networks, AS Ericsson Eesti, AS Levira, AS Tele2 Eesti ja Televõrgu AS. Sihtasutuse nõukogus on ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja.

Sihtasutus ehitab maapiirkondades välja kõikide asulateni jõudva fiiberoptilise võrgu. Baasvõrgu väljaarendamine on osa Eesti lairiba arenguvisioonist, mille eesmärgiks on aastal 2015 kõikidele kodudele, ettevõtetele ja asutustele anda võimalus liituda uue põlvkonna lairibavõrguga ning saada andmeside ühenduskiiruseks 100 Mbit/s. Projekti nimi on EstWin.

Eile õhtul sai minu lauale juba teine Eestisse jõudnud Android-telefon - HTC Hero.

Välimuselt meenutab ta kangesti HTC Touch Diamondit, millest oli juttu augusti Digis, väikese erinevusena on murtud alumine nurk, mis ülespoole kaardudes mahutab veel trackballi ja Google´ile olulise otsingu- ning tagasimineku nupu. Sisu on aga hoopis midagi muud. Nii võrreldes küll ilusa, kuid Windows Mobile´i baasil Touch Diamondi sisuga või HTC Magicu Android-sisuga. Magic oli klassikalise Android-kasutajaliidesega, Hero aga HTC poolt põhjalikult üle disainitud, võimalusterohkema ja lihtsamini kasutatava liidesega.