Kui panna ühte tootesse kokku droon ja Amazon Echo või Google Home, saame Aire - Kickstarteris raha koguva seadme, mis lendab kodus ringi nagu ulmeline lillepott ja kuulab käsklusi nagu intelligentne koduassistent. Jälle on midagi ulmefilmidest teoks saamas.

Hollowoodys tuntud videokaameratootja RED üllatas suvel uudisega, et sukeldub peagi mobiiliturule ja toob välja tehnoloogilise revolutsioonina kõlava mobiili, mille holograafiliselt ekraanilt saab vaadata õhus hõljuvaid kujutisi. Kuidas see toimib, sellest ei räägitud varem sõnagi, ka patenditaotluses esitatud joonistel oli kõik üsna üldine. Nüüd aga selgub, et RED kasutab idufirma Leia tehnoloogiat, mida skeptikud on kritiseerinud, kuid oma silmaga näinud peavad siiski üsna efektseks asjaks.

Moodsaid nutitelefone vaevab pidevalt akuprobleem: need kipuvad liiga kiiresti tühjaks saama. Washingtoni Ülikoolis leiti selle vastu rohtu kahe vana, juba möödunud sajandist tuntud nipiga ja ehitati akuvaba mobiil. 

Esimene nipp on teada päikesepaneeliga kalkulaatorite ajast: mobiil ammutab energiat valgusest ja kulutab seda väga kokkuhoidlikult. Teine aga meenutab viiekümnendaid-kuuekümnendaid, kui inimesed raadiomastide all kerisid suuri poole, mis raadiosaatjast laineid kinni püüdsid ja elektriks moondasid. 

Mitu korda oled tänaval mobiili vaadates posti otsa põrganud? Või kui tihti oled näinud jalakäijat seda tegemas kas oma silmaga või mõne video pealt? Tegemist on viimasel ajal aina rohkem ette tulevate traumadega, millega inimesed kokku puutuvad: tekstimisest või veebis surfamisest põrgatakse paremal juhul kokku vastutulijaga, halvemal juhul postiga. Veel halvemal juhul sõidab mobiili näppiv autojuht kraavi.

64-kilobaidised mängud, kaheksabitine graafika ja suured pikslid on saamas uueks retromoeks nii nagu nupuga telefonid ja ühe käiguga jalgrattad - aasta lõpul on oodata turule mitmeid ammu kadunud, kuid mitte unustatud mängukonsoole 80ndatest. Atari peibutab veel ka lühikese mittemidagiütleva videoga, Nintendo on esimesena asunud tegudele: praegusest enam mittetoodetav NES Classic sai oma 60-dollarise hinna ja mittevahetatavate vanade mängudega juba jõulude ajal hitiks, sügisel tuleb uus toode rohkemate võimalustega.

Jaapanis on juba aastakümneid väga populaarsed voolava vee või põleva tule kanalid. Tasapisi on neid ka Euroopasse jõudnud. Jaaniõhtul ja ka kogu suve jooksul saab nii oma nutiseadmest kui telekast vaadata Telia lõkkekanalit, mille ainus sisu on 24 tundi ööpäevas näidatav lõke. Lõkkekanal on rahustav, meditatiivne, hubane. 

Selleks, et endast suusa- või ekstreemrattatrikke tehes häid eemalt õhust videosid saada, tuleb osta kallis droon. Üht sellist - Airdog´i - teevad näiteks lätlased. Kuid on ka lihtsamaid variante. Vaata allolevat videot ja lihtsat seadet - "vaese mehe droon" aitab selliseid videosid teha.

Arvutigraafika on paarikümne aastaga päris elule aina lähemale tulnud ja nüüd võib öelda, et vähemalt ekraanipikslite tasemel on saavutanud mängude graafika sama kvaliteedi, nagu videoülekandel. Juuresolevas Project CARS vs Real Life videos pole enam võimalik eristada, milline pilt on arvutimängust, milline päris-elust. Võib-olla on mängupilt isegi natuke tõetruum ja elulisem?

Agility Robotics arendab kahejalgset kana või jaanalinnu sarnast robotit, mis võiks tulevikus olla ka näiteks Starshipile konkurent ja hakata pakke laiali vedama. Kuna kaks pikka koiba sobivad raskel maastikul liikumiseks, siis on robot Cassie kasutusvaldkondi muidugi veelgi rohkem - sõjaväelastest koduabilisteni välja. Robot Cassie läheb igale poole, kuhu ratastel robotid minna ei saa.

Virtuaalreaalsuses võib niisama ringi vahtides kiiresti igav hakata. Võib trenni teha, millest me juba kirjutasime, võib mängida, võib Google Street View tänavavaateid vaadata. Kuid võib ka ise tehismaailma asuda ehitama, näiteks 3D pintslitega-pliiatsitega või värvirullidega "õhku" midagi luues. BrinxVR on loonud nii-öelda virtuaalreaalsuse Paint´i, millega igaüks võib pintslil ja fantaasial ruumis vabalt lennata lasta.