Mida internetiajastul uskuda ja mida mitte? Peale suuri dokumentide lekkeid Internetti on hakanud aina enam levima libauudised, mis eksitavad ka suuri meediakanaleid. Vahendid võltsuudiste tootmiseks pole enam ainult "pastakast väljaimemise" tehnikas, vaid loomulikult saab ka kasutada kõrgtehnoloogilisemaid vahendeid, näiteks piltide ja videote võltsimist. Võltsuudiste tegijad võivad olla lisaks amatööridele ka profid luure- ja propagandaasutused.

Tele2 tegevjuht Argo Virkebau toob algavasse aastasse vaadates välja peamised trendid, mis tema arvates tehnoloogiamaailmas esile kerkivad.

Aina targemaks muutuvad sensorid teevad inimese äratundmise lihtsamaks: biomeetriline tuvastamine muutub aina kindlamaks eksimatumaks. Kas siit koidab salasõnade ajastu lõpp? Võiks vähemalt loota küll, et see läheb niimoodi. Kolmeosalises biomeetriliste meetodite loos alustame sõrmejäljelugejatest kui kõige levinumatest inimese tuvastamise vahenditest ja jätkame silma, hääle- ja muude tuvastamisvõimalustega.

Nutitelefon kestaks kõige kauem siis, kui hoida seda niiskuse eest ja mitte maha pillata. Aga eks oma kalli seadme hoidmiseks on ka muid vajalikke soovitusi. Mis tagab telefonidele võimalikult pika eluiga? Elisa tootejuht Imre Nõmmik annab ülevaate, kuidas inimesed enda teadmata oma nutitelefone kõige rohkem kahjustavad ja kuidas seda ära hoida.

Tele2 tegevjuht Argo Virkebau ja tehnoloogiadirektor Ervins Kampans toovad lõppevale aastale tagasi vaadates välja kuus trendi, mis nende arvates 2016. aasta tehnoloogiamaailmas seda sektorit enim mõjutasid.

Argo Virkebaule jäid 2016. aastast enim meelde virtuaal- ja liitreaalsuse läbimurre, uue meedia algoritmide mõju maailma mõjutavatele otsustele ja pilverobootika võidukäik:

Me ei tea, kust võtavad kaardimoorid ja kristallkuulidega ennustajad oma andmed, kuid tulevikku ennustav tehisintellekt kasutab selleks Internetti, millesse lisandub iga päev mitu miljardit gigabaiti infot.

Predictive World pakub välja võimaluse igaühel oma tulevikku testida (ettevaatust - sisaldab ka Interneti "elujoone" pealt vaadatud eeldatavat eluiga).

Popcorn Time on uus eriti vastik pahavara, mis pakub peale nakatunud arvutis andmete krüpteerimist kaks võimalust: kas maksad ühe bitcoini ja saad oma failid tagasi või nakatad vähemalt kahe sõbra arvutid ja siis võid oma andmed tasuta tagasi saada. Dilemma on suur, sest lunaraha nõuab see väljapressimistarkvara ühe bitcoini (see on ligi 733 eurot), kui aga saaks kuidagi tasuta, siis kas riskiks sõbrale samasuguse häda kaelatõmbamisega?

Pooled meist pole jäänud pahavara maailmast puutumata, selgub Kaspersky Lab´i korraldatud uuringust.

Kaspersky Lab’i ja B2B International’i läbi viidud uuring tõestab, peaaegu pool kasutajatest (42%) puutus kokku kahjutoovate programmidega või sai selle rünnaku sihiks, mille tulemusel kasutajate viiendik (22%) sai nende samade kahjutoovate programmide ohvriks. Umbes kolmandikul ohvritest ei ole ettekujutust, et viirus „asus elama“ nende seadmesse. 

Massirünnak nimega Gooligan sai novembri lõpus hakkama enam kui miljonisse Google´i kasutajakontosse sissemurdmisega. See number kasvab pidevalt tempoga ligi 13 000 kontot päevas. Gooligan on uus variant Androidi pahavarast, mille avastasid Check Pointi uurijad SnapPea mobiilirakendusest eelmisel aastal.

Check Pointi uuring näitab, kuidas pahavara käivitub nakatunud seadmetes juurprogrammina ja varastab autentimismärgiseid, mida saab kasutada teenuste Google Play, Gmail, Google Photos, Google Docs, G Suite, Google Drive jt andmetele ligipääsuks.

Lastekaitse Liit viis läbi küsitluse, millest selgub, et küberkiusamine on üsna levinud: seda koges 27% õpilastest, mistõttu tuleb sellele teemale senisest suuremat tähelepanu pöörata.