Turvalisus | AM.ee

Turvalisus

Arvutiturvalisus ja muud turvateemad IT vallast. [Turvateema RSS]


SEAT pani esimese Euroopa autotootjana Google Play poodi oma (autot juhtiva) autoäpi

Juba valitakse ka autosid mobiiliäppide järgi: nii mõnedki juhid otsustavad osta auto, millel on Apple´i või Androidi tugi. SEAT on Androidi paadis ja kuigi Android Auto pole midagi uut, pakub SEAT esimese Euroopa autotootjana Androidi rakendustepoes nüüd oma äppi, millega autoomanik saab nii mõndagi auto juures juhtida ja vaadata. Ka eemalt.

SEAT on esimene autotootja Euroopas, kes ühendas oma masinad mobiiliplatvormiga nii, et Android Auto platvormil saab oma sõidukit igatpidi jälgida ja juhtida.

Ettevaatust, vargad jahivad praegu kalleid Samsungeid

Galaxy S8 - üks telefonidest, mida vargad praegu jahivad.

Pole midagi imestada, et varastele jälle mobiilid meeldivad, kui kalleimad isendid on hinnalt tuhande euro kanti kerkinud. Tele2 statistika näitab, et telefonivarguste arv suvel kahekordistub, statistika kohaselt moodustasid esimesel poolaastal varastatud telefonidest 47 protsenti Samsungid ja mudelitest paistis eriti silma kallite, 800 eurot maksvate Samsung S7 Edge’ide kadumised.

Väljapressimistarkvara ExPetr/Petya/NotPetya ei annagi andmeid tagasi, isegi kui lunaraha on makstud

Väljapressimistarkvara. Foto:(CC) Pete Linforth / Pixabay

Ehkki see pole veel sajaprotsendiliselt kinnitust leidnud, pakub Kaspersky Labi spetsialist Anton Ivanov pärast väljapressimistarkvara ExPetr (tuntud ka kui Petya/NotPetya) analüüsimist välja, et viimastel päevadel palju paha tekitanud pahalane ei suudagi krüpteeritud faile taastada, isegi kui ohver selle eest lunaraha maksab.

Krüptoviiruse Petya/NotPetya vastu on väidetavalt leitud lihtne ennetav vaktsiin

Viirus petya.

Maailma tabanud uus krüptoviirus Petya/NotPetya, mis on eelmise hiti WanaCry modifitseeritud järeltulija, tabas ka Eestis mitmeid ettevõtteid, krüpteerides andmed ja nõudes nende lahtikrüpteerimise eest lunaraha. Levib aga info, et viirust on võimalik oma arvutitest eemal hoida, lisades sinna ühe (tühja) faili.

Kas see ettevaatusabinõu ka töötab, selle kohta veel täiesti kindlad andmed puuduvad, kuid mitmetes turvafoorumites ja ka turvatarkvara tootjate blogides on seda lahendust käsitletud.

Koolilõpetajad said esimesed digitaalsed diplomid

Mainori digitaalsed diplomid.

Enam ei lõpeta kõik edukad lõpetajad kooli "paberitega". Mõned saavad juba digidiplomi. 17. juunil lõpetas Ettevõtluskõrgkooli Mainor XXIV lend, kes sai esimestena Eestis SK ID Solutions e-templi tehnoloogial põhinevad digitaalsed diplomid.

Digidiplom lubab vilistlasel igal ajal ID-kaardi või mobiil-ID abil alla laadida oma tunnistuse digitempliga kinnitatud elektroonilise koopia.

Päike, liiv ja niiskus pole mobiili sõbrad ehk kuidas suvel kaitsta nutitelefoni?

Kuidas kaitsta nutitelefoni niiskuse, päikese ja kõige selle eest, mis suvel tundub lahe? Foto: (CC) Pixabay

Päike, liiv ja merevesi on me sõbrad kolmekesi, kuid mitte mobiilide jaoks. Puhkus päikese, mere ja liivaga võib nutitelefonile lõppeda fataalselt, kui seda korralikult ei hoia. 

Tele2 müügi- ja turundusdirektori Kristjan Seema sõnul ei saa me ka suvistes tegevustes läbi ilma nutiseadmeteta, sest need aitavad lähedastega ühenduses olla, mälestusi jäädvustada ning pakuvad meelelahutust.

Mobiilsete väljapressimiste arv suurenes 3,5 korda

Mobiilsete väljapressimiste ja troojalaste geograafia 2017. aasta esimeses kvartalis (rünnatud kasutajate protsent).

Katusepakkujad ja ähvardajad pole iga inimese igapäevane ht, küll aga küberväljapressijad, kes saavad koputada iga mobiilseadme uksele ja halvemal juhul pääsevad ka sisse. Kaspersky Lab’i aruande järgi tuvastati 2017. aasta esimeses kvartalis 218 625 mobiilsete väljapressimiste ja troojalaste installimisjuhtumit. See on 3,5 korda rohkem kui eelmises kvartalis (61 832 korda).

Eesti kaitsetööstusettevõtte Defendec tehnoloogia jälgib Indoneesia džunglis terroriste

Defendec Indoneesias. Foto: Tauri Tuubel

Eesti kaitsetööstusettevõte Defendec on juba aastaid tagasi loonud piirivalveseadmed, mis aitavad jälgida piiri minimaalse hooldusega. Nüüd, Asjade Interneti buumi alguses, on see tehnoloogia endiselt väga innovatiivne ja pakub huvi maailma riikidele. Kuidas saada teada, mida teeb Indoneesia mägedes redutav terrorist, üle Läti piiri hiiliv illegaal või kuidas on olukord Kolumbias asuva naftatorni juures? Nendele ja sarnastele, eelkõige piiriturvalisusega seotud küsimustele leiab lahendusi Defendec.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.