Asjad, mida oleme ise järele proovinud.
Kui Steve Jobs mullu jaanuaris iPadi esimest korda maailmale näitas, jäin kohe uskuma. Tõepoolest, pisike ja mugav tahvel, mis ei üritagi dubleerida laua- või rüperaali funktsionaalsust, nagu seni ebaõnnestunult tehtud. Aga iPad 2? Mis selles veel erilist on?
Kahe SIM-iga telefonid on muu progressi sabas sörkinud, nii on teinud ka see LG P520. Kuid kehvema ekraani ja vananenud platvormi juures võib leida ka üllatavaid eeliseid. Näiteks puuteekraani saab vabalt ka kindaga katsuda.
Välimuselt on kahe SIM-iga telefon üsna elegantne, tagakaas metallist ning värviline, andes võimaluse isegi natuke isikupärane olla. SIM kaardid on aku kõrval huvitavalt „riiulis“, mitte kõrvuti ja akule on üsna ohtralt ruumi jäetud. Suur aku kestab seetõttu üsna hästi – paarinädalase testimise jooksul ei pidanudki telefoni veel laadima, ehkki sees oli kaks kaarti ja kumbki tarbis.
Märtsis väitis tuttav Facebookis, et Motorola Xoom teeb Apple’ile tuule alla. Sarnast alatooni kandis ka Super Bowli vaheajal näidatud Motorola reklaam, mis pilas mõnevõrra Apple’i omaaegset suurteost („1984”). Intrigeeriv lugu, niisiis otsustasin seadme esimesel võimalusel järele proovida.
Võimalus tuligi. Mõtlesin Xoomi jaoks välja kiire „sekretäritesti”: palusin oma kihlatul ilma muud lisainfot andmata kalendrist järgmise kolmapäeva lõunaplaane vaadata. Aega läks alla minuti. Tõsi, tal oli Androidiga varasem kogemus (HTC Wildfire).
Samsungi vee- ja põrutuskindel telefon B2710 ei tekitaks välimuse poolest mingit märkimisväärset vaimustust, kui see oleks teiste Sonimi vastupidavate telefonidega samas hinnaklassis. Kuid olles ca 133 euro eest kukkumiskindel, uppumiskindel, kiire andmeside ja GPSiga, on tegu küllalt kindlalt ühe parima hinna-kvaliteedi suhtega.
Algul oli väike kahtlus telefoni füüsilistes võimetes, aga ajapiku see ununes. Kasvõi näiteks sellepärast, et mudaseks saades on kõige mugavam telefon kohe ära pesta. Ma ei suutnud seda ka ära uputada või puruks kukutada. Sügavkülmas ära külmutada oleks ka tahtnud, aga seda ei tihanud, kuigi Youtube´ist leiab ka selle kohta tõestusvideoid.
Lenovo uut ärisülerit läksime testima kohta, kus näis seda kõige mõistlikum proovile panna – mereäärsesse majakesse, kus polnud elektrit. Isegi tööpäeva lõpus võis Skype’i kõnedele vastata, sest aku polnud veel kustunud.
Testitud mudel oli küll kuue elemendiga akuga, aga saada on ka üheksa elemendiga aku, mille tööajaks pakutakse 15 tundi. Seega jätkub akul pärast tööpäeva jaksu ka koduse meelelahutuse jaoks, enne kui jälle elektrit vaja on. Lisaakuga võib tööaeg ulatuda kolmekümne tunnini.
Nutitelefonidele on tekkinud rakendused, mille laiema levikuga on vaid aja küsimus, millal mobiilioperaatorid kas need ära keelavad või on sunnitud kõneminuti tasustamisest loobuma.
Need rakendused kasutavad kontaktiraamatus olevatele inimestele helistamiseks andmesidet. Kui helistaja ja kõne vastuvõtja mõlemad kasutavad sama rakendust, siis kuskil registreerimata, salasõnu sisestamata ja sisse logimata tehakse nendevaheline kõne üle WiFi või 3G andmeside, operaatorile jääb vaid see raha, mis küsitakse andmeside eest (mis tavaliselt kipub olema kuumaksupõhine).
Arvutimaailm uuris kolme rakendust: Viberit, Voxtrotti ja Tangot.
Kui üks mu kõvaketas tegi õhulennu ning peale hädamaandumist keeldus andmeid jagamast, tuli välja käia tuhandeid kroone väärtusliku info taastamiseks. Minu järgmine ketas saab olema vee-, põrutus- ja kõige muu kindel.
Eestis müüb Photopointi poekett Silicon Poweri Armor-seeria väliseid kõvakettaid, millest kallimad toetavad USB 3.0 liidest ning peaksid vastu pidama puusa kõrguselt betoonile kukkumise, kuni 1m sügavusele uputamise, mitmesajakilosele survele ja kindlasti midagi veel, mida lubab militaarstandard MIL-STD-810F ja IEC529 IPX7. Meile võimaldati testimiseks kaks 500 GB suurust kõvaketast: odavam ja väiksem Armor A50 ning seeria lipulaev A80.
Jutud Hiina toodangu kehvast koostekvaliteedist on visad meie mõttemaailmast kaduma - ning olgem ausad, pahatihti leiab selleks ka põhjust. Reeglina saavutataksegi odav hind kvaliteedi arvelt. Kas ka Hiinast pärit ZTE Blade´i nutitelefoniga on nii?
Kohe peale Elisa pressiteadet odavate Hiina nutitelefonide müükitulekust tekkiski mul huvi teada saada, kas ZTE Blade'i puhul on tegemist tõesti väärtusliku investeeringu või lihtsalt nö. "ühekordseks kasutamiseks" mõeldud tavapärasest kallima mänguasjaga.
Ehkki tuntud põhjanaabrite viirusetootja näpatud telefoni ise politseile üles ei anna, on nende pakutava lihtsa tarkvaraga võimalik oma kadunud telefoni jälgi ajada ja isiklikku infot eemalt kaitsta.
Pealtnäha lihtne tarkvara sisaldab siiski mõnesid riukaid, selgus Androidiga telefonil testides. Kaitsta saab veel Nokia telefone Anti-Thefti-nimelist tarkvara OVI poest laadides ja ka Windowsiga telefonidel on F-Secure’i turvatarkvara jooksev. Aga riukad seisnevad selles, et niisama lihtsalt ei pruugi kohe alguses kõiki funktsioone käima saada. Lugeda tuleb kasutusjuhendit ja pikema mõtlemisega inimestel ka kasutajatoega ühendust võtta.
Masu ja pime aeg on lisaks päkapikkudele pannud liikvele ka kahtlased tegelased, kes himustavad inimeste ja ettevõtete vara. Et teada saada, mis toimub neil hämaratel aegadel tagahoovis või paraadukse ees, võib üles panna IP kaamera.
Proovisime kahte – suuremat ja väiksemat venda D-Linkilt. Miks panna ühte patta ühe tootja kaks kaamerat, mis pealegi nii erinevast kategooriast? See, et need mõlemad sattusid toimetusse samal ajal testida, pole muidugi põhiargument. Põhiliselt aga on mõtet neid koos hinnata sellepärast, et D-Linki kasutajaliides on üsna sarnane või peaaegu et lausa sama.
