Robotid kõnnivad, tantsivad, jooksevad - sellega oleme me juba varsti harjunud. Kuid tegelikult on masinad juba akrobaatikas ja muudes osavust nõudvates asjades inimestest paremaks saanud. Jaapani tudengite robot viskab lauale pudeleid nagu möödaminnes, kõik jäävad püsti ja ei kuku üle laua ääre maha. Roboconil esitletud masina taga on puhas matemaatika ja see polegi nii keeruline. peaasi, on täpne sihtimine. Mis pidi pudel lauani jõuab, on kõik ettearvutatav.

Vaata videost, kuidas see kõik välja näeb.

Ligikaudu pool maailma elanikest elab linnades. Eeldatavalt koondub juba 2050 aastaks 80% maailma elanikkonnast linnadesse, kus seisavad silmitsi tohutute, aina kasvavate liikumisprobleemidega. Omavalitsused kogu maailmas piloteerivad algatusi, mis on suunatud linnaliikluse väljakutsete lahendamisele, (digitaalse) infrastruktuuri parandamisele ja õhusaastatuse vastu võitlemisele. Linna õhuliiklus ehk Urban Air Mobility (UAM) on kui tänapäevaste linnade uus vereringe, kriitiline majandustegur ning aruka ja jätkusuutliku arengu hõlbustaja.

Keset suurt pandeemiat valis tehnoloogiamess CES, õigemini selle korraldaja CTA (tarbijatehnoloogia assotsiatsioon) välja innovatsiooniauhinnad, mida nagu igal aastal antakse välja üsna suur hulk paljudes erinevates kategooriates.

Rahvusvahelise tarkvara- ja ärikonsultatsioonide ettevõtte Nortal uueks personalijuhiks Eestis sai Merje Kärner. Seni samal ametikohal töötanud Kadi Tamkõrv asub tööle Nortali Saksamaa ettevõtte personalijuhina.

Personalitöös on hetkel Kärneri sõnul huvitavad, kuid keerulised ajad, mil kogu maailmas toimuvad suured muutused nii selles, kuidas me töötame kui ka selles, mida me tööandjalt, -keskkonnalt või -tingimustelt ootame.

Kuigi asjade internet on maailmas alles kanda kinnitamas, siis arendavad tehnoloogiafirmad juba välja meelte internetti, millega meie senine kasutajakogemus pea peale keeratakse. Näiteks saab tulevikus e-toidupoodides toitu maitsta, reisil olles ükskõik, mis riigi keeles suhelda ning tunda filmi vaadates ka filmistseenide lõhnu.

"5G on tervisele ohtlik". "Tehisintellekt võtab juhtimise üle". "Automatiseerimise ja robotite tõttu kaotab suurem osa inimestest töö". Need on müüdid, mis hirmutavad paljusid inimesi seoses uute tehnoloogiatega. Kuna IT on kõige kiiremini arenev valdkond, pole usaldusväärseid emakeelseid allikaid sageli võtta – uute tehnoloogiate kohta ei leia põhjalikku eestikeelset infot meediast ega ülikooli õppekavadest.

Eesti ettevõte Greenergy Data Centers kaasas investoriks Kolme Mere Algatuse raames loodud investeerimisfondi Three Seas Initiative Investment Fund (3SIIF), omandas Baltikumi suurima andmekeskuse MCF ning plaanib rajada kestlikest printsiipidest lähtuvate andmekeskuste võrgustiku erinevates Kesk- ja Ida-Euroopa riikides.

Kui seni suutis robot inimesest paremat ja vähemate vigadega tööd teha vaid korduvate ülesannete puhul, siis esimest korda inimajaloos on tehisintellekt arenenud sellisele tasemele, et teatud funktsioonide täitmisel toimib AI närvivõrgustik inimese ajust paremini, kirjutab Huawei Technologies juhtivarhitekt ja rahvusvahelise tehnoloogia-programmi “Tuleviku seemned” lektor professor Heiko Joerg Schick.

2020. aasta statistika saab olema huvitav. Üht me juba teame - oluliselt suurenenud on nii interneti kasutamine kui küberturvalisuse juhtumid. Kindlasti mängib selles suurt rolli COVID-19 pandeemia, kuid lootust, et koos koroonavaktsiiniga kahanevad ka küberohud, paraku pole.

Sel aastal nägime selgelt, et küberkurjategijad oskavad ära kasutada haavatavaid teemasid, olukordi ja sihtrühmi. Viirustõrjet pakkuva ettevõtte Bitdefender hinnangul tõusid maailmas veebruarist märtsini 2020 haiglate vastu suunatud pahatahtlikud rünnakud 475%. 

Eesti Teadushuvihariduse Liit korraldab 5.detsembril juba teist korda avatud teadusringide päeva, et juhtida tähelepanu loodus-, täppisteadus- ja tehnoloogia (LTT) valdkonna huviringides õpitava olulisusele ning anda võimalikult paljudele lastele ja nende vanematele võimalus teadushuviringe avastada.