Tehisintellekti (AI) ekspertide hinnangul automatiseeritakse järgmise 15 aasta jooksul pooled olemasolevatest töökohtadest, mistõttu mõned elukutsed kaovad, teised muutuvad kardinaalselt ja kujunevad välja täiesti uued erialad. Teadlaste hinnangul on aga olemas mõned karjäärivalikud, mis ka tulevikus oluliselt ei muutu.
Mart Laanpere, Samsungi Digi Passi programmijuhi ja Tallinna ülikooli digitehnoloogiate instituudi vanemteaduri kinnitusel on AI võimas ja kohanemisvõimeline, kuid ei suuda siiski teha kõike võrdväärselt inimestega ning tal on omad nõrkused. „Näiteks ei suuda tehisintellekt hallata keerulist strateegilist planeerimisprotsessi. See ei suuda tegeleda tundmatute ja struktureerimata ruumidega ning erinevalt inimestest ei oma empaatiat ega kaastunnet,“ selgitas Laanpere.
AI ekspert Kai-Fu Lee ennustab oma raamatus „Tehisintellekti suurriigid: Hiina, Silicon Valley ja uus maailmakord“ („AI Superpowers: China, Silicon Valley, and the New World Order“), et ligikaudu 50% töökohtadest järgmise 15 aasta jooksul kas automatiseeritakse või võetakse tehisintellekti poolt üle.
Arvestades piiranguid ülesannete täitmisel, mis nõuavad loomingulisust ja hoolivust, on olemas mõned töökohad, kus inimesed jäävad tehisintellektiga võrreldes asendamatuks. Palusime Laanperel loetleda viis karjäärivalikut, mida lähitulevikus muudatused ei ohusta.
Psühhiaatria ja meditsiin
Psühhiaatria, meditsiin, sotsiaaltöö ja näiteks ka abielunõustaja amet eeldavad kõik head suhtlemisoskust, empaatiat ja oskust võita klientide usaldust. Need rollid nõuavad tugevat emotsionaalset intelligentsi, võimet professionaalselt suhelda patsientidega, oskust lohutada traumeeritud patsiente ja pakkuda pikaajalist tuge. See kõik on masinatele nõrkuseks. Tervishoiuspetsialistid – olgu siis arstid või meditsiiniõed – on patsiendi kõrval selleks, et vajadusel muredele kaasa tunda, toetada ja julgustada.
Teadus
Teadus on inimloovuse ülim väljendus. Tehisintellekt ei loo täna midagi iseseisvalt, vaid saab optimeerida inimese seatud eesmärke. Kuigi AI teadlasi tõenäoliselt ei asenda, on ta teadlastele suurepärane abivahend. Näiteks ravimite testimisel võib tehisintellekti kasutada simuleerimaks olemasolevate ravimite mõju kõigi teadaolevate haiguste ravis, aga lõpliku valiku langetab inimkäsi. Seega AI on teadlastele abivahend, mis aitab tööd teha efektiivsemalt ja võimendab inimeste oskusi.
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
McKinsey tulevikutöö raporti järgi kasvab 2030. aastaks inseneriteadustes IT-professionaalide arv 20 miljonilt 50 miljonile. Tehnoloogiasektori erialad on pidevas muutuses, nõudes töötajatelt tehnoloogiliste innovatsioonide ja sektori arengutega kursis püsimist, ning laienevad valdkondadesse, mis ei ole hetkel automatiseeritud. Tehisintellekt pole siin nii paindlik ja muutumisvõimeline kui inimene.
Juhtimine
Heale juhile on omane suurepärane suhtlemisoskus, sealhulgas veenmisoskus, võime töötajaid motiveerida ja edukalt läbirääkimisi pidada. Veelgi olulisem on see, et parimad juhid saavad oma tegevuste ja sõnade kaudu luua tugeva töökultuuri ja väärtussüsteemi. Kuigi tulemuslikkuse mõõtmiseks võib edukalt kasutada tehisintellekti, jäävad muud juhtimisalased kohustused inimeste kanda. Samas, kui juht on lihtsalt bürokraat, kes istub laua taga ja annab töötajatele käske, siis asendatakse ta tõenäoliselt teiste inimestega.
Õpetamine
AI on suurepärane tööriist õpetajatele ja haridusasutustele, kuna tehnoloogia aitab näiteks mõista, kuidas kohandada õppekavu vastavalt iga õpilase pädevustele. Siiski on õpetaja roll mentorina ka välja selgitada õppija personaalsed huvid, õpetada õpilasi iseseisvalt õppima. Need on ülesanded, mida suudab täita ainult inimene. Seega jääb ka tulevikus püsima suur vajadus õpetajate ja inimkontakti järele.
Kokkuvõttes pole Tallinna ülikooli digitehnoloogiate instituudi vanemteaduri sõnul kahtlustki, et AI revolutsioon nõuab tööturu ümberkorraldamist, kuid inimesed on siin eelisolukorras, mitte kaotajateks – digipädevused aga konkurentsieeliseks. „Kutsekoolinoorte digioskuste programmis Samsung Digi Pass osalevad IT-tehniku, metsuri või juuksuri eriala õpilased võivad samamoodi olla kindlad, et tehisintellekt nende eluea jooksul teenindussektori töökohti ohustama ei hakka,“ ütles Laanpere.
Paljud tuleviku töökohtadest nõuavad ka inimese ning tehisintellekti vahelist sümbioosi, kus AI hoolitseb rutiinsete ja automatiseeritud tegevuste eest koostöös inimestega, kes täidavad ülesandeid, mis vajavad loomingulisust, kaastunnet ja juhtimisoskust.
„Me peame meeles pidama, et inimloomusele omane kaastundlikkus ja empaatiavõime saab tuleviku tööjõuturul aina väärtuslikumaks varaks. Töökohad, mis sõltuvad hoolivusest, loovusest ja haridusest, jäävad meie ühiskonnale eluliselt olulisteks,“ lisas Laanpere.